Mu mehel oli vahepeal kõrvalsuhe ja ma pole kindel, et suudan selle talle andestada, kuigi ta seda minult palub. Kodus on õhkkond väga pingeline, kuigi püüame seda laste eest varjata. Lastel on tekkinud probleeme ka lasteaias sõpradega, nad on ärevad, magavad halvasti. Mida teha? Kas peaksime toimuvast lastele rääkima mehega koos või ajama kõik asjad enne korda ja siis neid teavitama? Kuidas lahendada olukord lapsi kahjustamata?”

Nõu annab pereterapeut Triin Kahre.


Kirjeldad tõepoolest üsna keerulist olukorda. Arusaadavalt mõjutavad pinged paarisuhtes ka lapsi, kes olenevalt vanusest võivad oma stressi väljendada väga erineval moel. Enamasti ongi nii, et koolieelses eas laste stress avaldub käitumise (tujutsemine, jonn, vastuvaidlemine) või kehaliste vaevustena (kõhuvalu, peavalu, une­häired). See on ka üsna loomulik, sest nad ei teadvusta veel, mis nendega toimub, veel vähem suudavad seda sõnadesse panna. Kuid lapsed tunnetavad hästi õhus olevat pinget, mistõttu on väga oluline, et vanematena suudate lastega toimuvat märgata ja vajaduse järgi tegutseda. Juba tähelepanek, et lapsed teie suhtepingeid tajuvad, on väga suur asi. On selge, et hoolite oma lastest väga ning tahate neid säästa teie ja mehe omavahelistest probleemidest.

Võtke aega

Arvestades laste vanust ja toimunut, on neile selgituste andmisest praegu tähtsam see, et te mehega koos abi otsiksite – et te mõlemad suudaksite ausalt otsa vaadata oma suhtele ja sellele, mis on teid sellise asjade seisuni viinud. Arusaadavalt ei ole see kerge, sest valu on suur. Kindlasti sul endal, kuid suure tõenäosusega ka abikaasal, kes andestust palub. On raske ette kujutada, kuidas jätta juhtunu seljataha ja eluga edasi minna. Tuleb võtta aega, et omavaheliste teemadega tegeleda: mis on toimunud, kuidas on see teie suhet mõjutanud ja mida teha edasi.

Sinu kirjast saan aru, et mees soovib kooselu jätkata ja ka sa ise ei ole päris kindel, kas lahku­minek on õige otsus. Seda enam on mõistlik võtta aega, et oma suhtesse süveneda. Nii on hiljem lihtsam teha olulisi otsuseid, mis ei põhine niivõrd emotsioonidel, kuivõrd hoolikal kaalumisel.

Võib-olla jõuate otsuseni, et kooselu jätkata ei saagi. Mitte ainult seetõttu, mis on seni juhtunud, vaid ka seepärast, et olete selgemalt aru saanud, et teie suhtes on ühisosa vähevõitu. Ma ei pea siin silmas niivõrd lapsi, kuivõrd teie emotsionaalset lähedust, ühiseid väärtusi ja vajadusi.

Samahästi on võimalik, et kui oma suhtesse süvenete, saavutab see täiesti teise kvaliteedi, sest valu kaudu olete mõlemad saanud sügavama ühenduse teineteise tunnete ja vajadustega. Eelkõige sellega, mis oli teie suhtes puudu niisugust, mida kõrvalsuhe pakkus. Teisisõnu võib juhtuda, et teie suhe saab uue alguse.