Pidžaamapeole

Pole tähtis, kui vanad on lapsed, pidžaamapidu on alati vahva. Minu tütred Iris ja Mirell on lasteaiast saati nädalavahetustel sõpru ööseks külla kutsunud. Siis saab teha muffineid, harjutada meikimist, vaadata poole ööni filme ja lobiseda. Kui muidu on lapsed alailma peadpidi telefonis, siis sellisel üritusel on esikohal päris suhtlus. Kui just parajasti pidžaamapeost telefoniga snap’i ei tehta…

Eve

Ema, märka teist ema!

Me kõik teame, et see on plahvatusohtlik olukord, kui toidupoes püüab ema ühe käega kaupa kotti laduda, teisega vankris imikut kiigutada ja samal ajal veenda kaheaastast enda juures seisma. Just sel hetkel pistab beebi lohutamatult nutma või murdub kahene ja etendab põrandale pikali visates lavalaudade väärilist traagikat. Sellises olukorras proovin alati sõbralikult naeratada või minna juurde ja öelda: “Nii tuttav tunne! Kas ma tohin aidata sul toidu kotti pakkida?” Toetame, emad, üksteist!

Kerttu