Meid viis Tallinna Kala­sadamast kohale väikelaev Monica. Monica kodulehe kaudu leidsime ka endale sobiva saare­tuuri – giid Andres alias Nais­saare Habe tegi meile oma kastiautoga personaaltuuri läbi saare. Võimalik on ühineda ka eri ekskursioonidega, kuid et meie pere kolm põlvkonda oli piisavalt suur kamp – lastega kokku 13 inimest –, tundus mõistlikum tellida erareis, millega saime näha nii saare põhja- kui ka lõunaosa. Samuti oli see meile suure seltskonnana rahaliselt soodsam kui osta igaühele pilet ühisekskursioonile.

Habe tuli meile Naissaare sadamasse vastu. Lastele (ja olgem ausad, ka täiskasvanutele) oligi enim muidugi rõõmu kastis sõitmisest! Meie ekskursioon kestis neli tundi, kuhu mahtus nii sõitu kui ka jalutamist. Naissaare teed on imekitsad, kaks autotki teineteisest naljalt mööda ei mahu. Tore giid oli igati südamega asja juures – ta ise elab saarel aasta ringi ja kasvatab abikaasaga alg­kooliealist last. Saarel elab püsivalt 13 inimest, suvel 40. Et Naissaarel kooli pole, on vahva poisiklutt koduõppel. Poiss oli meiega ekskursioonilgi kaasas ja teadis saare kohta hämmastavalt palju rääkida. Habe tutvustas meile Naissaare rikast militaar­ajalugu, näitas rohkeid ranna­kaitsepatareisid ehk mere­kindlusi, millest sai läbi käia kui koobastest; miiniladusid, risti-rästi kulgevaid raudteid ja suurt rändrahnu, mis ümbritsetud mustika­väljadest. Nägime ka kirikut ja kohalikku küla. Autokast on katusega, seega ei pea ka sügisesi vihmasabinaid pelgama!