Sõidame aga taas Helsingisse, mina koos kolme nunnu pojaga vanuses 10–13 aastat. Laevasõit on lihtne, ei pea teab kui pikalt ette planeerima. Linn ise on mõnusalt hoomatav ja käegakatsutav. Läheme kaheks-kolmeks päevaks. Eks muidugi võib ju minna ka üheks... aga lapsed väsivad ära. Ja üldse, kõige suurem tarkus, mis ma neilt reisidelt kõrva taha olen pannud: lastega pole vaja hullumeelselt palju ette võtta ega kõike, kõike, kõike ühte päeva mahutada. Pigem võtta plaani üks suurem käik ning jätta aega ka nii­sama kulgemiseks. Pargis muru peal pikutamiseks ja rahulikuks jäätiselimpsimiseks. Ja lihtsalt koosolemiseks, sest kodus olles on aina üks rattas jooksmine ja kohustused.

Jagan teiega oma lemmikpaiku, kus lastel mõnus ning endal samuti. Helsingi on päris kallis linn, kuid leidub kohti, kus ei peagi pileti eest maksma. Saabuvale suvele mõeldes panin kirja eelkõige sooja aja lõbustused: et saaks õues ronida ja turnida ja oleks põnev. Kuid eks vahel saja ka Helsingis lootusetult, seega on siin soovitusi ka halva ilmaga ajaveetmiseks.

Õues olemise mõnu

Seda, et Helsingi on merelinn, teame kõik. Laevaga saabudes oleme vaada­nud mõnusaid saarekesi, väikseid sadamaid, parkunud paadikapteneid laevade vahel kindlalt oma teed jätkamas ning kindluslinna… Aga paljud ei teagi, et neile saartele saab imelihtsalt. Ja soomlaste endi seas on saarelesõit väga popp.

Suomenlinna

See on kõige kuulsam kindlussaar Helsingis, kuhu pääseb laevaga otse kesklinnast, Kauppatori kõrvalt tavalise ühistranspordiga. Suviti ka Hakaniemi sadamast. Saarel on toredad jalutusrajad, vanad kindlusrajatised, hunnitu vaatega platvormid, muuseumid, kohvikud ja jäätiseputkad

Omast kogemusest ütlen, et lastele pakub kõige rohkem rõõmu laevasõit ise, turnimine kaljudel ja loomulikult piknik päikesest kuumaks köetud kivil. Sest mis seal salata – selleks, et ennast selle väikse reisiga mitte pankrotti ajada, tegin võileivad kaasa. Kohvikuid, jaa, muidugi on, aga tegelikult pole neis muud erilist kui see, et nad on hirmkallid.