“Mul on palju kohalikke sõpru ja ma olen nende lemmik eestlasest sõber, tõenäoliselt küll ainuke,” naljatab Krislin (35). Saaremaalt pärit sõnakas neiu läks pärast keskkooli turismimajandust õppima, misjärel töötas Tallinnas laevafirmas ning armus reisimisse. “Olime ju nii kaua suletud riigis, et kui piirid avanesid, tuli võimalust kasutada. Ma ei tahtnud saada selliseks viiekümneseks, kes kahetseb, et muudkui lükkas oma reisikihku edasi, kuni juba hilja.”

Kaheksa ja pool aastat tagasi leidis Londonis aset Krislini elu muutev kohtumine. Ta jäi LAVist pärit Wesleele (35) silma ööklubi tantsupõrandal, kus õega pidutses. Lõuna-aafriklane jutustab, et nad lobisesid varaste hommikutundideni ning ta oli silmapilk tüdrukust sisse võetud. Wesleele meeldis Krislini aktsendiga inglise keel, kuid ta ei suutnud kuidagi ära arvata, kust kohast neiu pärit võib olla. “Kui Krislin ütles, et Eestist, siis mina pidin tunnistama, et ei tea sellest riigist suurt miskit. Mu uudishimu aina kasvas. Mind paelus ka tema naerusuine olek – Krislin on rõõmsa­meelne ja positiivne ning tema lugusid võib päevade kaupa kuulata.”

Krislin muigab ja räägib, et mees tegi kontakti hoidmiseks kavala triki – pani õhtu käigus tema käekotti oma koduvõtmed. “Kui ta järgmisel päeval helistas, et võtmed kätte saada, läksime koos sööma. Ja praktiliselt sealt alates olemegi koos olnud!”

Krislin ja Weslee on mitmes mõttes väga sarnased: kanged ja kompromissitud, kuid teistest hoolivad. Nad kasvasid peagi kokku ja mõistsid viimaks üksteist sõnadetagi. “Oleme üksteise jaoks loodud, kuigi üks sündis Saaremaal, teine Kaplinnas. Kohtuma pidime kusagil keskel,” naeravad nad elu keerdkäikude üle.

Kui mõlemal Inglismaal töötamisest tüdimus peale tuli, hakati vaikselt arutama, kuhu edasi minna. Mees tegi ettepaneku proovida elu LAVis. Krislin ei teadnud sellest riigist tollal kuigi palju. Näiteks oli talle üllatuseks, LAVis – nagu ka Zimbabwes, Botswanas ja Namiibias – on koloniaalajast saadik suured ja mõjukad valgete kogukonnad. Eesti kooliharidus ei anna Aafrikast piisavat ülevaadet. Õpitakse küll kliimat ja geograafiat, kuid demograafiast pole peaaegu üldse juttu. “Minu kujutelm Aafrikast oli savannid, safarid ja fauna, aga see oli ka kõik,” räägib Krislin. Kui paar oligi viimaks otsustanud LAVi kolida, tegi Weslee naisele Aafrika kõige lõunapoolsema riigi teemal kiirkursuse.

Põnev Aafrika pärl

Lõuna-Aafrika Vabariigis on üheks enim levinud keeleks afrikaani keel, segu saksa ja hollandi keelest. Kuid peale selle on veel kümme riigikeelt: inglise, ndebele, põhjasotho, sotho, svaasi, tsonga, tsvana, venda, xhosa ja suulu. Kaplinn, kust ­Weslee on pärit ja mida kohalikud kutsuvad Mother Cityks ehk Emalinnaks, on üks sõbralikumaid ja tolerantsemaid piirkondi riigis. Just Kaplinnas kinnitasid Euroopa kolonisaatorid esmakordselt kanda ning panid aluse ühele kõige õudsemale nähtusele inimkonna ajaloos – orja­kaubandusele. Lõuna-Aafrika Vabariik oli aastasadu kui pingpongi­pall, mis Hollandi ja Briti impeeriumi vahel käest kätte käis, kuni 1961. aastal viimaks iseseisvuse saavutas.

Vaatamata keerulisele minevikule oskavad kohalikud inimesed elu nautida. Ilmastik meenu­tab vahemerelist kliimat. Mõnusaim aastaaeg algab oktoobrist, seetõttu on LAV sobiv reisi­sihtkoht talvel puhkust otsivatele põhjamaalastele. Kaplinna peetakse üheks LAVi pealinnaks ning see on oluline kultuurikeskus, kus toimub pidevalt midagi põnevat. Sealne Hea Lootuse kindlus on vanimaid hooneid Lõuna-Aafrikas. Kuulsaim muuseum asub Robben Islandil – saarel, kus kuulus vabadusvõitleja ja endine president Nelson Mandela 18 aastat vangistuses viibis.

Riigi rahvastikust umbes 80% on kristlased, ülejäänud moslemid või hindud. Elanike sallivat meelelaadi näitab see, et muidu vihaselt homofoobse kontinendi riikide hulgas oli just LAV see, kus geiabielud seadustati juba 2006. aastal. Lõuna-Aafrika Vabariik oli ka kõige esimene riik, kus sooritati edukas südamesiirdamine. Siit on pärit maailma suurim teemant ning Kaplinna ümbruse vetes leidub sadu laevavrakke, sest meri on sealkandis üpris tormine.

850 kilomeetri pikkune teekond ühest veinimõisast teise meelitab ligi miljoneid veinigurmaane kogu maailmast. Kohalik loomariik on põnev ja kirju: siit leiab nii maailma suurima imetaja, linnu, kala kui ka roomaja, samuti kõrgeima ja kiireima looma.

Tähtsaim riiklik püha on 24. septembril National Braai Day ehk rahvuspärandi päev, mida tähistatakse üle riigi. Lehvivad lipud ja rahvas koguneb tulede ümber. Krislini sõnul on Braai päev rohkem lihasöömise püha, kui igas kodus grillitakse. See on puhtalt meeste pärusmaa, nemad marineerivad liha ning naistel pole asja ei tule ega grilli juurde. Kuigi igaüks peab oma liha parimaks, ütleb Krislin, et LAVi kõige parem grillija on täiesti kindlalt tema kallim Weslee.