Olles ise väikelapse ema, näen siin-seal internetiavaruses liikumas pilte ja videoid lastest, kes juba väiksena, sageli alla aastasena oskuslikult tahvelarvutis või nutitelefonis toimetavad. Ka linnaruumis, ühistranspordis või kohvikutes on lastele nutiseade kätte antud, et nad laseks vanematel rahus olla. Nad on “eemal”. Pikal autosõidul või lennureisil võib nutiseadmest lapse tähelepanu hõivamiseks ja igavuse peletamiseks kasu olla küll, kuid ka siis tuleb piiri pidada. Digitaalne meedia on röövimas liiga suurt osa meie igapäevaelust.

Beebidele ja väikelastele spetsialiseerunud psühholoog ja loovterapeut Maria Kalašnikova ütleb, et digimängudel ja multikatel on ka positiivseid ja last arendavaid külgi, aga ainult siis, kui vanem koos lapsega mängu mängib või multikat vaatab, talle asju lahti seletab. Ekraani kasutamise aeg peab olema lühike, umbes 30 minutit päevas või näiteks tund aega nädalavahetusel kokku. Lisaks tuleb mängu või multikat hoolega valida, et see poleks liiga mürarikas, väsitavalt detailirohke või muul moel üleliia stimuleeriv.

“Puutun palju kokku ülestimuleeritud lastega. Kõige sagedamini on neil probleeme eneseregulatsiooniga ehk nad ei oska toime tulla oma stressiga,” räägib psühholoog. Vanematega vesteldes selle põhjusi otsides jõuab ta üsna kiiresti probleemi allikani – liiga palju aega üksinda ekraani ees, olgu selleks siis televiisor, arvuti, tahvelarvuti või telefon.

Laste aju on plastiline ja esimestel eluaastatel tekivad ajunärvide ühendused. Tänu sellele aju kasvab. Mida loovamad ja mitmekülgsemad on lapse igapäevased tegevused, seda rohkem ta areneb. Ühendused, mis pole kasutusel ja mida loomulikul teel ei arendata, kaovad. Seega on meeli arendavad tegevused äärmiselt olulised. Lapsed peavad katsuma, maitsma, haistma, nägema, kuulma.

Tänapäeval on klotside, legode, mudelautode ja nukkude asemel liiga tihti mänguasjaks hoopis mõni ekraan, mis aga lapse meelte tegevust ei arenda. Pole midagi katsuda, maitsta ega nuusutada, pole infot eseme omaduste kohta: on see väike, suur, kõva või pehme, libe või kare….? Ruumiline taju puudub ja maailma tervikpilti hakkavad tekkima lüngad.

Lisaks mängus või multikas toimuvale mõjub lapsele raskelt ja ülestimuleerivalt ekraanide sinine valgus. Maria Kalašnikova sõnul on televiisor, võrreldes telefoni, tahvli ja arvutiga, isegi kahjulikum, sest sealt multikaid vaadates on laps kõige passiivsem. “Teised nõuavad mingitki interaktiivsust, kuid televiisori ees laps lihtsalt istub ja vaatab. Tihti mängib telekas nii-öelda taustaks, aga lapse jaoks pole see taust, tema aju töötleb kõike võrdselt. Täiskasvanuna oskame helisid ignoreerida, kuid lapsele on need stiimuliks, mis aju üle koormab,” selgitab psühholoog viise, kuidas mudilased kodus väga kergelt ülemäära virgutust saavad.