Tuba, kus selle helge ja rõõmsa asja vermimine käib, on soe. Isegi palav, pannes külalise lisaks kasukale ka kampsunist loobuma. Põrandal istub Laps. Just nimelt Laps, sest pere pakutud nunnubeebiks või passinime järgi ta ennast kutsuda ei luba. Laps tõmbab köögipõrandal istudes jalga halle dressipükse, näeb nende kallal mõnevõrra vaeva, aga appi ka kedagi ei lase. Ta peab ise hakkama saama!

Lapsega koos elab selles soojas kodus veel kolm last. Kaks neist on juba suureks kasvanud ja ise lapsed saanud. Väiksemad on juba kõne all olnud Laps, pärisnimega­ Luukas (2), ja tema vanem vend Pärt (5). Suureks kasvanud lapsed on Pärnu Kuldse Kodu ehk Pärnu keeli Kuldseka juurtega Reimo Ruubel (33) ja linna lähedalt Tootsist pärit Kati Ruubel (31).

Neid nelja, kahe eri generatsiooni last ühendab üks omadussõna: rõõmus. Nõnda pole ka ime, et just selles koosluses on küpsema hakanud Pärnu suvele juba teist aastat lõbusat tooni andev Rõõmsate Laste Festival. Suur ja uhke, arvestatavat osa linna rannapargist enda alla võttev, igast Eestimaa nurgast särasilmset seltskonda kuurortlinna tõmbav laste – nii suurte kui väikeste laste – pidu.

Ainult suurelt ja uhkelt oskabki turbapealinnas Tootsis sirgunud Kati asju ajada. “Jube äritsemine käis, sarapuu­lehed olid rahaks,” meenutab ta oma lapse­põlve. “Tegime oma ajalehte. Kõige tähtsam oli ju muidugi tegemine, need pidevad kohvipausid ja teejoomised. Ei tea, kas mõned tellimused saidki lõpuks kohale viidud, aga protsess oli vägev!” Ideepanka kuulus ka väiksematele lastele aeroobikatunni andmine. Samuti kooli gardedoobide juures olevas tühjas ruumis puhvetiäri loomine. Seal viimases pakuti sooje sändvitše. “Tootsi oli väike koht, meil lasti kõike teha. Keegi ei korrutanud kogu aeg, et “te ei saa hakkama” või “te ei tohi teha”. Vastupidi, innustati kõike järele proovima!” tunnustab Kati toonaseid täiskasvanuid.