Väike Mia on emme Ragnel (31) süles, justkui sama loomulik kehaosa nagu ta enda käsi või jalg. Laps käe peal, teeb naine kõik toimetused. Laual on värskelt küpsetatud sai, sufleekook ja suhkrupulgad, viimased on pereisa suured lemmikud. Kuidas beebi kõrvalt jääb aega köögis askeldada? “Meil on vedanud,” naeratab Ragne, “pole olnud magamata öid. Laps sööb kell 3 öösel ja siis juba 8–9 ajal hommikul. Küsisime arstilt, kas tal on midagi viga – magab palju ja teeb häält ainult siis, kui süüa tahab? Arst imestas, sest lapsevanemad on pigem hädas nutulembeste lastega, meie aga muretseme liiga rahuliku beebi pärast.”

Ka pere esimene laps, praegu 8aastane Andri, oli beebieas rahulik. “Samas esimese lapsega me kodus hiilisime, kartes teda äratada,” meenutab Ragne. “Nüüd räägime kõva häälega, poeg tuleb koolist ukse paukudes ja valjuhäälse tervitusega. Teise lapsega läheb kõik hoopis lihtsamalt ja loogilisemalt.”

Ragne ja Olavi (37) leppisid enne esiklapse sündi kokku, et tüdrukule valib nime Ragne, pojale Olavi. Ainuke tingimus, et nimi peab mõlemale sobima. Mia nimi oli Ragnel välja mõeldud juba ammu enne Olavit ja lapsi. Korra pidas ta küll aru, kas see nimi pole juba liialt populaarne, kuid ammust lemmikut ei saanud jätta.

Ragne meelest on laste vanusevahe sobivalt suur, et vanem vend ei tunneks armukadedust. Andri hoiab väikest õde väga, osaleb jalutuskäikudel ning kui õhtuti on vaja Miaga tegelda või teda magama panna, on selleks alati valmis. Ja Mia saab vist aru, et vend on laps nagu temagi, teeb Andrile nägusid ja mudib teda.