Rebecca Rumens-Syratt

“Muusikast lastele“

Varrak, 128 lk

Kool hakkab pihta ja septembris on lastel veel energiat ja indu endasse teadmisi ahmida-ammutada ja midagi uut õppida. Siin on üks rõõmsakstegev õpik, mis küll tarkuseteradest pakatab, kuid ei aja haigutama. Muusika on ju ühtpidi lihtne, kuid teistpidi võrreldakse muusika keelt sageli matemaatikaga, sest muusika märkimisel neid pookstave ikka jagub ja termineidki on kuhjaga. Lisaks noodimärkide ja sõnatähenduste selgitamisele pakub raamat muusikalisi eksperimente: muusikat saab luua magusate kommidega, joogikõrte ja peegliga. Lisaks õhutatakse mängima õhuviiulit ja ­tutvustatakse rohupilli. Muidugi tuleb juttu ka muusikainstrumentidest ja -stiilidest, rütmist ja tempost, dünaamikast ja faktuurist.

Kuigi raamat on suunatud lastele, siis, nagu pealkirigi ütleb, on see hea sissejuhatus muusikateooriasse ka täiskasvanuile, kes sellest valdkonnast eriti midagi ei tea, kuid leiavad, et mingid baasteadmised võiksid olemas olla. Pilte on ohtralt ning need on koomiksilaadsed. Samas on tekst siiski õpikutekst – sellega mingit väga lapsikut joont ei aeta, mistõttu võibki raamatut soovitada kõigile neile, kes tahavad end muusika keelega kurssi viia. Sobib alates algklassilastest kuni abiturientide ja vanavanemateni välja. Muidugi, kui muusikat juba süvendatult õpitakse, siis pole siit vast midagi uut leida, kuid algajale on see päris krapsakas ja infoküllane teos.