Maarja Kangro

Illustratsioonid Kirke Kangro

KLAASLAPS

See raamat on nii vahetu ja aus, et liigutab kindlasti ka karmima närvikavaga inimesi, nõrganärvilised paneb lausa nutma ja mingi kerge lektüür see kindlasti pole. Loo autor kirjeldab oma läbielamisi seoses sellega, et ta pidi laskma eemaldada loote, kes oli nii suure arenguhälbega, et temast poleks saanud elule kõlbulikku inimest. Jah, see laps oli alguses väga oodatud, autorit nimetati juba tulevaseks emaks. Jah, ta käis enne aborti läbi geneetikute juurest, tegi teste, küsis tuttavate ja lähedaste käest nõu. Kas olukord on ikka nii tõsine? Kas on ikka lootust? Kahjuks selles loos lootust ei olnud.

Umbes iga viies rasedus katkeb või on niisuguse häirega, mille puhul soovitatakse rasedus katkestada. See tähendab, et ka pereinimeste seas, ka paljulapseliste seas võib olla neid, kellel teoreetiliselt võiks olla veelgi rohkem lapsi. Või kas ikka võiks? Mõnikord on lugu nii lootusetu ja paratamatu, et üle jääb ainult valuga hakkama saada. Ole sa nii karm naine kui tahes (ja Maarja Kangro on vägagi sirgjooneline naine), selline asi murrab ja muserdab, see teeb valu nii füüsiliselt, mentaalselt kui hingeliselt. Kas sellistest asjadest peaks üldse rääkima? Igas olukorras võibolla mitte. Kuid loo autor on kirjanik ning niisugused kirjapandud lood on paljudele tema saatusekaaslastele toeks, ehk aitavad kellelgi veel oma valuga kuidagi paremini hakkama saada. Igal juhul on see raamat, mis raputab.