Olime Tais varem mehega käinud ja lugenud ka lastega reisinute kogemusi. See andis julgust. Peres kasvab kolm last, kes reisi ajal olid vastavalt 6- ja 2-aastane ning 11-kuune. Kuna vajasime nelja kohta lennukis, ostsime edasi-tagasi piletid Bangkokki ära juba seitse kuud varem. Lennata soovisime võimalikult otse, valik langes Helsingist väljuvale Finnairi lennule. Veidi hiljem ostsime ka Bangkoki–Krabi piletid, sest siselendu­del võib varajase ostja soodustus tähendada kolm korda odavamat piletit. Need, kel Bangkoki külastamise soovi pole, saavad Helsingist ka otse Krabisse lennata, lastega reisides võib see olla vägagi mõistlik otsus.

Meie aga tahtsime, paljuski nostalgilistel kaalutlustel, Bangkokis ära käia. Kunagi värskelt armunud paarina olime seal ringi seigelnud ja suur soov oli neid kohti koos lastega uuesti näha.

Kui Bangkokki esimest korda külastada, siis tasub selleks küll veidi pikemalt aega planeerida, sest juba taksosõit lennujaamast hotelli võib ummikute tõttu paar tundi aega võtta. Meie piirdusime pealinnas üsna lühikeste peatustega: tulles veetsime õhtu Khao San Roadil jalutades ning tagasiteel tutvusime Suhkumvit Roadi ümbritseva piirkonnaga.

Krabist Ko Lantale

Krabi Townis veedetud kolme päeva kasutasime eelkõige kliima ja toiduga harjumiseks. Käisime turul ja jõe ääres jalutamas ning kuna olime oma sealviibimise plaaninud nädalavahetusele, siis külastasime ka kuulsat ööturgu, mis linnas igal laupäeval-pühapäeval üles sätitakse.

Peatusime lihtsas külalismajas, mis asus otse linna südames, kohe tähtsaima toiduturu kõrval. Tai tänavatoidu ja toiduturgudega on kummaline lugu – kuna on kuum ja linnad jätavad veidi räpaka mulje, siis tundub, et sealt ostes on üpris kindel endale ka kõhutõbi hankida. Samas maitseb kõik jumalikult ja mingeid kõhuhädasid me ei kogenud. Põhiliselt ostsimegi puuvilju, riisi- ja nuudliroogi, banaanipannkooke ja smuutisid turgudelt ja tänavaäärsetest toidukohtadest.

Poest leidsime meile harjumuspärast beebitoitu vaid Bangkoki uhkematest kaubamajadest, seetõttu oli pesamuna põhiliseks menüüks riis köögi­viljaga ja smuutid. Sekka ampsud heast-paremast teiste toidulaualt. Vanemate laste vaieldamatu lemmik oli banaanipannkook. Hommikupudru mure oligi vast kõige suurem, sest pesamuna ärkas kõige varem ja oli harjunud saama suure kausitäie putru. Seda käisime siis ümberkaudsetest söögikohtatest otsimas – suurema ja väiksema õnnestumiseprotsendiga.

Krabi Town on võrdlemisi rahulik koht, kus majutus on soodsam kui näiteks lähedal asuvas Ao Nangis või kaunite randadega saartel. Nii on see heaks baasiks, kust käia päevastel sõitudel lähedal asuvates huvikohtades. Meie külastasime Railay randa, mis on ligipääsetav vaid paadiga.

Krabist liikusime edasi oma põhisihtkohta Ko Lantale. Laevapiletid ostsime külalismajast. Praam, mis saarele viib, on suurema luksuseta alus ja paaritunnine reis oli beebiga küll täiesti tehtav, kuid siiski korralikku pingutust nõudev ettevõtmine. Ko Lantale saab minna ka privaatse minibussiga, reis võtab enam-vähem sama palju aega kui laevaga, kuid on oluliselt mugavam. Saarelt naastes nii tegimegi: minibuss oli üksnes meie pere päralt, puhas ja mugav. Küla pealt leiti pesamunale ka turvaiste.