“Oi, siin on peaaegu nagu püramiidis, ainult õhku ja valgust on rohkem,” hüüab Markus (7), kui sini-kuldse laega muumia­kambrisse siseneb. “Terava tipuga püramiid oli seal eelmises ruumis, siin on nagu Kuningate oru hauakambris,” arvab tema õde Emma (8), osutades kahele muumiale, mis asuvad kahes klaaskaanega kirstus. “Nojah, aga püramiid on ju ka hauakamber,” jääb Markus hetkeks nõutuks.

Asjasse toob selgust giid ja muuseumi juhataja Jaanika Andresson, kes lausub ekskursiooni alustades: “Ehkki siin on kaks muumiat, ei ole see hauakamber, sest neid muumiaid ei maetud siia pärast surma, vaid toodi Egiptusest.” Küll aga on püütud muumia­ruum teha võimalikult sarnane päris hauakambriga, nagu see 1000 aastat tagasi Egiptuses välja nägi.

Kahe poisi ja ühe koerlase muumiad on jõudnud Tartusse tänu Eesti orientalistile Otto Friedrich von Richterile (1791–1816), kes oli üks esimesi Egiptuses käinud ja sealt muistisi toonud eestlasi.

“Aga mis see siin muumia kõrval on?” uudishimutseb Emma väiksele anumale osutades. “Pikka aega arvati, et siin sees on püha lind iibis, kuid alles mõni aasta tagasi selgus, et anumas on vaid linnusuled, nii et tegemist oli antiikse võltsinguga,” selgitab giid.