Üheksakuuse Sebastian Thori ema Marlis Tiitsaar (32) on oma lapse füüsilist arengut hoolega jälginud ning küsimuste tekkides alati füsioterapeudiga nõu pidanud.

Algul tegi poja areng teda pisut mõtlikuks. “Neljakuuselt Sebastian veel ei pööranud. Samas olin paljudelt tuttavatelt kuulnud, et nende lapsed tegid seda juba kolme-neljakuuselt.”

Marlis küll ei kahtlustanud, et poisil mõni viga oleks, ent kui avastas võimaluse, et firmast ­FysioPai saab sobival ajal spetsialisti koju kutsuda, leppis ta füsioterapeut Eliia Laatsiga külastuse kokku.

“Juhtus, et täpselt päev enne füsioterapeudi külaskäiku, viiekuuseks saades, pööras Sebastian end iseseisvalt kõhuli,” naerab Marlis. Ent emale lisas tublisti kindlust, et füsioterapeut tuli, kontrollis lapse lihastoonuse üle ning näitas ka pööramist soodustavaid harjutusi. Tänu neile keeras Sebastian end nädala pärast nagu vana kala.

Ka hiljem oli füsioterapeudilt saadud teadmistest abi. Näiteks ei hakanud Sebastian roomama, vaid asus pärast pööramist istuma ja siis käputama. Tänu spetsialistile teadis Marlis, et oleks hea, kui laps läbiks kõik füüsilise arengu etapid – ja aitas harjutustega sellele kaasa –, kuid jäi rahulikuks, sest oli kursis, et kõik lapsed ei hakkagi roomama.