Tüdrukuke hoolitseb oma haldjate eest hästi, sest ajapikku on sisse kolinud ka liblikad ja linnukesed. Amanda peab mõõtma veresuhkrut ja manustama insuliini. Tal on esimese tüübi diabeet. Jaanuari lõpus täitus Amandal aasta diagnoosi saamisest ning siis peeti tema haldjate sünnipäeva – neljaliikmelisel perel on nüüd tähistada viis sünnipäeva.

Diabeet on krooniline haigus, mis avaldub siis, kui kõhunääre ei tooda enam piisavalt insuliini või kui organism ei suuda toodetud insuliini efektiivselt kasutada. Laste haigestumine esimese tüübi diabeeti suureneb maailmas alla viieaastaste laste seas alarmeerivalt – aastas 5% võrra, Eestis viimasel kolmel aastal väikelaste seas lausa 9,3% võrra.

“Amandal oli palju viirushaigusi. Ühel hetkel märkasin, et ta hakkas väga palju vett jooma, umbes poolteist liitrit päevas, ja käis palju pissil. Kaal hakkas samuti natuke langema. Meil tekkisid kahtlused ja pöördusime perearsti poole. Õnneks saime varakult abi,” jutustab Amanda ema Ivika Kalda (38).

Haigusega on alguses keeruline harjuda nii emotsionaalselt kui ka rahaliselt. Sellest aastast on küll haige­kassa suurendanud toetust vajalike meditsiinitarvikute ostmiseks, aga endiselt on diabeediga toime tulla kulukas, hindab ema. Ta on väga tänulik, et nende perel õnnestus heategevusprojekti “Väike panus, suur mõju” abil saada insuliini­pump ja sensor koos saatjaga. See mõõdab pidevalt veresuhkru näitu ja öö­päevased muutused on graafikuna näha. Pumbaga ühendatud kanüüli kaudu manustatakse insuliin kehasse.