Kas tuleb tuttav ette? Veel äsja olid paljude lasteaedade stendid kaetud reklaamide-registreerimislehtedega, mis kutsusid lapsi judosse, laulma, tantsima, keraamikasse, robootikasse, inglise keelde, rahvatantsu, kannelt mängima, meisterdama ja kõikvõimalikesse muudesse kohtadesse. Oktoobrist läksid trennid-ringid lahti ja mõnega saab liituda jooksvalt, kui tahtmist on. Õigem oleks küll öelda, kui raha on! Lasteaia huviringidest on saanud eraldi äri – kallimate eest tuleb välja käia 40 eurot kuus 40 minuti eest nädalas.

“Meie lasteaias tutvustatakse laste huviringe lastevanemate koosolekul, aga registreerimislehed on rühma garderoobis seinal, nii et lapsed saavad ka ise sealt info kätte,” räägib Sirli (32), kelle lapsed Madis (6) ja Rasmus (4) käivad ühes tavalises Mustamäe lasteaias Tallinnas. Lisaks toredatele kutsuvatele postritele meelitavad lapsi trennid, kus käivad nende sõbrad või vanemad õed-vennad. Nii tuli ka Rasmus ema juurde jutuga, et kuna tema sõber läheb võitluskunstide trenni, soovib temagi sinna minna.

Eraldi äri

Pikemalt mõtlemata kirjutas Sirli poja nime registreerimislehele – tore ju! Kui oktoober lähenes, uuris ta kuulutust lähemalt ja sai jahmatuse osaliseks. “Lugesin sealt välja, et trenn on 40 minutit nädalas ja selle eest tuleb maksta 40 eurot kuus. Meie pere saaks küll rahaliselt sellega hakkama, aga see summa tundus siiski liig mis liig!”

Ta tõmbas poja nime maha, kuid keeruline oli teha lapsele selgeks, miks ta siiski sellesse trenni minna ei saa. “Selgitasin talle ausalt, et see maksab liiga palju raha, ja tegin ettepaneku vaadata koos, millistes ringides-trennides meie lasteaias veel osaleda saaks.” Valik oli suur ja lai! Kui näiteks pooltest osa võtta, võib lahke vanem lapse ringidele-trennidele kulutada 100–150 eurot kuus.

Õnneks leidsid nad muusikatunni, kus maksma peab vaid iga kohal käidud korra eest – üks tund on kolm eurot –, ning liikumistunni, kus on 15eurone kuutasu, millele lisandub iga osaluskorra eest kaks eurot. Need ringid on soodsamad sellepärast, et neid juhendavad lasteaia enda õpetajad. Sirli sai noorema pojaga kokkuleppele ja Rasmus käib nüüd neis. Vanem poeg Madis osaleb jalgpallitrennis väljaspool lasteaeda ja samuti muusikatunnis.

Mõned saavad kommi

Et lasteaia huviringid toimuvad pärastlõunasel ajal, kui lasteaiapäev on veel täies hoos, teeb Rasmusele siiski meelehärmi, kui osa sõpru rõõmsalt võitluskunstide trenni läheb ja tema maha jääb. Lisaks tulevad lapsed tagasi, kommid käes, sest treeneril on kombeks pärast trenni maiustusi jagada.

Sirli arvates on selline asjade korraldus lasteaias põhimõtteliselt vale. Esiteks sellepärast, et see seab lapsed ebavõrdsesse olukorda. Enamik lapsi käiks meeleldi toredates ringides, selle asemel et rühmaruumi jääda, kuid see tähendab, et vanematel peab olema võimalus maksta need summad lisaks lasteaiatasule ja söögirahale. Tallinna elanikud küll munitsipaal­lasteaias söögiraha tasuma ei pea, kuid mujale, näiteks lähivalda sisse kirjutatud vanematele see ei kehti, samuti ei ole seda eelist teistes linnades.

Sirlil kulub mõlema lapse trennide ja huviringide peale kokku üle saja euro kuus, millele lisandub lasteaia kohatasu. “Lasteaias on ju nagunii muusika- ja liikumistunnid, miks on vaja neid lisaks pakkuda, jääb mulle tegelikult arusaamatuks. Jah, on küll mugav, kui laps saab minna huviringi lasteaia majas ja jääb ära ekstra viimine, kuid küsimus on, kui palju huviringe lasteaialapse päevakavva üleüldse vaja on?” arutleb ta. Et mahajääjad end halvasti ei tunneks, peaksid huviringid lasteaias algama näiteks poole kuuest, kui enamik lapsi on koju läinud, pakub Sirli.

Liivi Kassihhinil (36) on kaks last, Tristan (5) ja Aron (3). Suurem käib kolmes trennis nädalas – robootikas, ujumises ja jalgpallis – ning väiksem kahes – tantsimises ja jalgpallis. Ainult ujumistrenn on pärast lasteaeda, ülejäänud lasteaia ajal. Robootika maksab 25 eurot kuus, jalgpall kahe lapse peale kokku 30 eurot. Tantsutrenn võtab 16 eurot kuus. Kuna nende kodune Rae vald toetab perede spordi- ja huvitegevust, Liivi meelest trennid kallid pole. Ta on valla otsusega, et kaks korda aastas makstakse ühe huviringi ja ühe trenni tasu 50% tagasi, igati rahul. Hea meelega tooks ta vaid vanuse piirmäära allapoole – toetust saab praegu viiendast eluaastast. Jalgpall on õnneks nooremale pojale 50% soodsam tänu sellele, et vanem vend käib sealsamas trennis.