Kohtume Karoliga (33) Tallinnas Kalamajas, kus on tema rahvusvahelise meeskonna kontor. Karolist õhkub tunnet, et suured asjad on õhus. Tal on adrenaliin üleval, seda on märgata. Jaanuaris õnnestus tal kaasata oma firmasse vinged ameeriklastest riskiinvestorid, kes panustasid 1,9 miljonit eurot. Meie kohtumisele eelnenud päeval oli firma esimene nõukogu koosolek.

Märtsi algul tuli Karoli koos Mayaga tagasi Eestisse moslemi­riigist Malaisiast, kus ta tegi kolm kuud tööd. Abikaasa Allan Martin­soni (49) elugraafik on sama tihe ning ligi 2/3 ajast veedab ta töösõitu­del USAs ja Euroopas. Nii timmitakse hoolsalt reisigraafikuid, et perel oleks vahepeal võimalik koos olla Eestis või mõnes välisriigis.

Kolm kuud Malaisias

“Seda pilti tahaks ma jagada!” innustub Karoli meie jutuajamise käigus mitmeid kordi. Need on mälupildid Malaisiast. Näiteks räägib ta innustunult, kuidas tütar käis Malaisias laste­hoius, kus olid eri rahvustest lapsed ning Maya ainus heledanahaline. Tüdruk oli teistest erinev, kuid mitte keegi ei võõristanud teda. Või kuidas Maya kallistas tundepuhangu ajel kohalikku last, kes soojalt vastu kallistas. Karolit vaimustab, kuivõrd heatahtlikult ja avatult neisse Malaisias suhtuti.

Karoli teadlik valik on, et Maya kasvab maailmakodanikuna. Eestis oli tal kaks aastat venekeelne lapsehoidja, praegu käib ta vene lasteaias ja räägib puhtalt vene keelt. Malaisias käis ta aga ingliskeelses lasteaias. “Sest lapsed on keelesvammid,” põhjendab Karoli, miks ta on seadnud tütre olukordadesse, kus lapsel on põhjust õppida võõraid keeli ja kultuure.