Paanikaks­ pole põhjust – õigeaegselt avastatud amblüoopia ehk laisa silma sündroom on ravi­tav.Kristine Kruuvi­ (35) esimene laps Alessandra (6) sai laisa silma diagnoosi rutiinse silmakontrolli käigus. Kuigi naine teadis, et kolmeaastase lapsega tuleb kontrolli minna, jõudsid nad sinna alles siis, kui tütar oli üle nelja aasta vana. Perekond elas sel ajal Eestist eemal ja teises riigis oli silmaarstile saada keeruline, seetõttu lükkuski tavakontroll edasi. “Arstile minnes mõtlesin, et saame kohustusliku kontrolli tehtud ja linnukese kirja, kuid arst teatas, et laps näeb ühest silmast vaid 5%, tal on laisk silm,” räägib Kristine. Selline diagnoos tuli talle suure ootamatusena, sest ta polnud laisksilmsusest varem kuulnudki.

Enne arstilkäiku ei osanud vanemad midagi kahtlustada. Tundus, et tütar näeb väga hästi. “Ilmselt sellepärast, et tugevam silm aitas teist pidevalt järele,” arvab Kristine. “Läksin koju ja olin kurb, uurisin netist diagnoosi kohta. Kuidas see võimalik on? Miks ma varem midagi ei märganud? Olin ehmunud ja guugeldasin teemat igatpidi, õnneks teiste lood ja paranemis­lootus rahustasid. Lõpuks ma leppisin.” Kristinele andis jõudu ka abikaasa, kes aitas tal tugev olla ja asjast üle saada.

Üks silm kinni

Silmaarst määras Alessandrale raviprillid, peale selle tuli hakata iga päev tervel silmal klappi kandma. Laisa silma sündroomi puhul “unustab aju” teist silma kasutada ning haige silma lihaste treenimiseks tuleb kinni katta just terve silm. Katmine pidi käima vanuse järgi. Kuna Alessandra oli nelja-aastane, tuli silm kinni katta neljaks tunniks päevas.