Turnimisega kaasnevaid traumasid tuleb ette nii suvel, kui lapsed askeldavad hoovis, metsas ja mänguväljakul, kui ka külmal ajal, kui tegutsetakse rohkem siseruumides.

Reibas tantsutüdruk Gertlin (7) lõpetas oma sõbra sünnipäeva kipsis jalaga trauma­punktis. “Õnnetus juhtus mängutoas, kus lapsed said batuudilt või ronimisseinalt poroloonimerre hüpata,” kirjeldab tüdruku ema Kätri Kärk (29). “Sünnipäevalised olid enamikus kuue-seitsmeaastased. Lapsed tahtsid vist oma võimed proovile panna ja hakkasid poroloonimerre hüppama redelilt, mis viis järgmisse ruumi. Järsku kutsuti mind teatega, et Gertlin nutab. Laps ütles, et sai redelilt hüpates jalale haiget – oma sõnul hüppas ta põhjani välja.”

Tüdruk ei saanud jalale toetada ning pahkluu juures oli rusikasuurune paistetus. “Panime sinna külma peale, Gertlin sõi torditüki ära ja algas sõit EMOsse. Sõbrad olid väga toetavad ja lohutasid, kui Gertlin algul muudkui kordas: “Ei taha arstile, ei taha süsti!” Pärast paistetuse nägemist ja mõistmist, et jalg on nii valus, et toetadagi ei saa, tahtis aga väga arsti juurde minna,” meenutab ema.

Traumapunktis vaadati jalg üle ja tehti röntgenipilt, ootamist väga polnudki. Gertlinile väga meeldis, et ta sai ratastoolis sõita. Seejärel pandi jalg kipsi ja kutsuti nädala pärast tagasi. Kõige raskemad olid esimesed kaks päeva, kui jalg veel valutas ja tüdruk alles harjus kipsiga. “Ühest toast teise kandsime teda süles. Laenasime kohe ka käsikargud, kuid need olid talle eba­mugavad. Harjutasime nendega kõndimist küll, kuid Gertlin leidis edasi liikumiseks paremad moodused – neljakäpukil, pepu peal või ühel jalal hüpates,” kirjeldab Kätri.

Järgmistel päevadel, kui jalavalu taandus, oli Gertlin pikema koduse puhkuse üle lihtsalt rõõmus: ei pea lasteaeda minema ja saab rahulikult oma asjadega tegeleda. “Eelkõige meeldis lapsele, et sõbrannad käisid külas mängimas ja kirjutasid oma nimed kipsile,” muigab ema. “Tore oli kindlasti ka see, et emme viis ta süles viiendale korru­sele ja lubas rohkem multikaid vaadata, vahepeal isegi elutoas süüa.”

Kuna enesetunne läks Gertlinil iga päevaga paremaks, lootis pere, et nädala pärast kips eemaldatakse. Uuel visiidil selgus aga, et paistetus jalal on endiselt alles ja diagnoositi pahkluu vigastus – mõra.