Perekonnaseaduse järgi on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ka siis, kui nad elavad lahus.

Võrdsed õigused ei tähenda aga seda, et lahutuse järel peaks laps elama võrdse aja mõlema vanemaga ja pidevalt kolima. Lastepsühholoogid soovitavad lapsele ühte kodu, et tal kujuneks turvatunne ja tekiks arusaam kodu mõistest. Samas, kui lahkuläinud vanemad elavad lähestikku, on sarnaste kasvatuspõhimõtetega, heades suhetes ja teineteist lapse kasvatamisel toetavad ning kui lapse natuurile pidev kolimine sobib, võib ka “pendeldamine” olla lapse huvides.

Üksikutel juhtudel on kohus ka leidnud, et kahes kodus elamine on lapsele isegi hea. Näiteks kui mõlemad vanemad on küll vastutustundlikud ja lapsega tugevas lähedussuhtes, aga omavahel vaenus, lepitamatud ning koostöövõimetud, samas laps tahaks olla nii ühe kui teise kasvatada. Mõnes riigis (nt Luksemburgis, Inglismaal) on kohtud lahendanud kolimise nii, et lapsel on üks kodu ning vanemad kolivad regulaarselt sisse-välja.