Nelja-aastase Gemma ja kahese ­Lennarti ema Mari Käär (26) on seda usku, et väike nohu pole mingi haigus. “Kui tõesti peab nina nuuskama iga mõne minuti tagant, siis küll, aga kui nuuskama peab pigem õhuvahetuse tõttu või korra tunnis, siis mina küll oma lapsi koju ei jäta,” selgitab ta. “Alati hoiatan õpetajaid, et kui midagi hullemaks peaks minema, olen telefonikõne kaugusel.”

Hiljuti juhtus nii, et hommikul lasteaeda minnes lapsed jooksid koridoris ning rühma jõudes köhis laps end hingetuks. “Kui mõni teine lapsevanem oleks seda kuulnud, oleks ta ilmselt hirmu tundnud. Õpetaja oli samuti kahtleval seisukohal, kas laps vastu võtta, aga ma selgitasin talle, et asi on õhuvahetuses ja jooksmises. Õhtul ütleski õpetaja rõõmsalt, et ainus kord, kui laps veel köhis, oli õuest tuppa tulles.”

Mari arvab: see on paratamatus, et paari-kolmeaastased lapsed sageli haigestuvad. “Olgu teised haiged või terved, sõimeaastad on alati kõige raskemad ja vahel tundub, et haigused ei lõpegi,” arutleb ta. “Kindlasti pole põhjuseks teised, halvad lastevanemad, kes haigeid lapsi lasteaeda toovad. Väikelapsele on lasteaeda minek alati ka vaimselt keeruline ja juba see lubab pisikud lihtsamini ligi. Mida vanemaks laps saab, seda kergemaks läheb.”

Teiste riikide kogemus

Linda Sassian (35) elab Belgias ja tütar Arabella (5) käib seal koolis – Eesti mõistes on see lasteaed. “Nohu ja köha siin haiguseks ei peeta ja lapse sellel põhjusel koju jätmine on pigem taunitav,” ütleb ta. “Puudumisel tuleb esitada arstitõend ja ega arstidki nohu-köha puhul väga kergekäeliselt tõendit ei kirjuta. Mina olen sellise süsteemiga rahul, kuid kindlasti toimib see vaid siis, kui kogu ühiskond asjasse ühtemoodi suhtub või on vähemalt lasteaias ühtne reegel kokku lepitud.”

Linda muigab, et eesti lapsed tunneb Belgias talvel selle järgi ära, et neil on mütsid peas ja kindad käes. “Samas on siinseid lapsi nädala­vahetustel hästi populaarne panna gaidi- või skaudirühma ja nii jooksevad nad tihtipeale terve talve parkides põlvpükstes ringi. Siin panustatakse karastamisele ja oma lapse pealt võin tõesti öelda, et vahel on tal küll väike nohu, mõnikord köhatab, kuid üldiselt on ta siiski harvem haige, kui Eestis oli.”