Lõppenud aasta viimasel päeval, kui Jaak Kilmi kodu uksele koputame, hakkab sadama kauaoodatud lund. Just tänu lumele saab meie jutt kohe hoo sisse, sest Jaagu peres ei põgene­ta kunagi soojale maale, kui Eestis on mingigi lootus lume tulekuks. Lausa vastupidi, režissöör ja produtsent loodab peagi lõpetada käsiloleva töö – Kanal 2 uue krimiseriaali –, et seejärel jalad suveni seinale visata. Õigemini mitte seinale, vaid suuskadele. Kui enamik inimesi näeb vaeva, et meie napil suvel võimalikult vähe tööd teha, siis Jaak rassib selle nimel, et talved vabamad oleksid.

Peagi plaanib ta sõita koos tütre Leena alias Leevikesega (10) nädalaks Itaalia lumistele nõlvadele, kuid praegu hõõrub ülima rahul­oluga käsi kokku – näib, et Eestiski saab veel enne suusad alla. Õpetajast abikaasa Maris ja noorem tütar Katariina (6) jäävad koju, nii nagu ka Jaagu suur suusaspordi tulevikulootus Jaagup (2 k). Leevike, muuseas, sai endale selle toreda hüüdnime juba päris imikuna, kui isa ärkas ühel hommikul tütre piiksuva hääle peale – nagu leevike olnuks akna taga. Sestpeale see nimi tüdrukule külge kleepuski.

Sportlik eluviis tõi uude koju

Kilmid ei sattunud paar aastat tagasi Nõmme mändide alla elama juhuslikult. Siin on spordi­keskus, korraliku mäega lumepark ja suusa­rajad. Ning lumekahurid vuristavad valget maha ka siis, kui seda taevast tulema ei juhtu. Nii et lumevaeselgi talvel kütab Jaak kasvõi kilomeetrise suusaringi. Nõmmel on loodus ja mets keset linna. Enam ei tundu neile kaasaga oluline, et oleks mõnus kesk­linna jalutada. Tähtsam on, et lapsed saaks vaiksel tupiktänaval rulluiskude ja tõukekaga liikuda ning Leevikesel oleks lähedal suusatrennis käia ja lumelauaga sõita.