“Aa, vaata, milline pealuu!” hõikab Markus (7) ja küünitab riiulil oleva kolba poole. “Aga siin on vist ajamasin!” hüüab tema vanem õde Emma (9), kes üritab akrobaadi painduvusega end ühte väiksesse kappi sättida, et ajas umbes paarsada aastat edasi rännata. Hetk hiljem tuleb tüdruk kapist välja ja teatab salapärasel ilmel: “Oi, see oli äge!”

Tartus Toomemäel, toomkiriku hoones asuvas ülikooli muuseumis on ülemisel korrusel üks saladuslik kabinet, kus kõik on justkui pea peale pööratud: raamatud hõljuvad õhus ja riiulitelt vaatab vastu kummalisi asju. Seal on anumaid ja skeeme, makette ja pilte. Nimelt on Hull Teadlane seadnud seal sisse oma kabineti-­laboratooriumi, kus saab katsetada kõike, mis vähegi pähe tuleb.

Kes sinna satub, saab tema hulludest ideedest ja leiutistest osa: käed saab panna külge nii igiliikurile kui ka masinale, mis näitab, kuidas ringliikumine kantakse üle sammliikumiseks. Kel jõudu rohkem, saab vinnata talisid (tõstemehhanisme); kel vähem, võib panna surmasõlme rajal liikuma kuulid. Saab näppida lennukimudelit või lesida patjadel ning vaadelda laest rippuvaid pannoosid, mis kõnelevad laia ilma vingerpussidest ja mehaanika algtõdedest. Või uurida laemaalingut, mis viib meid lennunduse ajalukku ja õpetab tundma taevas tüürivaid pilvi. Seda, miks ja kuidas me seda kõike üldse näeme, saab teada MEELETUTE MEELTE kummutist.

Iga laupäeva hommikul kell 11 on Hull Teadlane ka ise kabinetis kohal, et koos väikeste teadushuvilistega katseid teha. Iga nädal on käsil uus eksperiment: kord uuritakse, mis on tärklis, teinekord meisterdatakse päikesekella.