Kolme ja poolene Sandra tegi ema Jaana ja isa Andrease eestvõttel hambapesuga tutvust kaheksa-üheksakuuselt ehk siis ajal, kui tal oli lõikunud kaks esimest hammast. “Harjasime tal lõikunud hambaid ning seejärel sai laps hambaharja ise käes hoida ja seda natuke närida,” meenutab ema.

Tänaseks on hambapesust kujunenud igaõhtune­ rutiin. “Lapsel on kaks hambaharja: üks elektriline ja teine tavaline. Igal õhtul ta otsustab, kumb hari just täna käiku läheb. Üks vanematest on alati kõrval ja juhendab,” kirjeldab Jaana. Kui laps on lõpetanud, harjab vanem ta hambad sise- ja välisküljelt veel üle.

Aukude vältimiseks üritavad Jaana ja Andreas jälgida, et laps pärast hambapesu enam midagi ei näksiks. “Janujoogiks on tütrele alati vesi. Lubame Sandrale kommi ja muid maiustusi ka, aga proovime neid anda pigem magustoiduks, mitte vahepalaks.”

Sandral on värskelt seljataga esimesed kokkupuuted hambaarsti ja tema kabinetiga. “Arst selgitas lapsele igat oma tegemist ja liigutust ning lubas ka plommi värvi valida. Sandra otsustas roosa kasuks,” muheleb Jaana. Sellest käigust jäi Sandrale igati hea mälestus. Laps oli plommi üle väga uhke ja näitas seda ka oma lasteaiakaaslastele.

Viljandi hambakliiniku hambaarsti Helen Linnase sõnul mõjutavad lapse hammaste tervist mitmed tegurid: hügieeni- ja toitumis­harjumuste kõrval mängivad rolli ka geenid, keskkond, üldtervislik seisund, sotsiaalmajanduslik taust ja muu. “Oluline on rõhutada, et parim ravi on ennetus,” ütleb doktor Linnas.

Lapsevanem vastutab ka selle eest, et lapse toitumisharjumused oleks hambasõbralikud. “Mis tähendab, et lisaks mitmekesisele ja tervislikule toitumisele peab tähelepanu pöörama ka sellele, et toidukordade vahed oleks kolm-neli tundi pikad ning et janujoogiks oleks vesi,” paneb tohter südamele.

On viis rusikareeglit, mida iga vanem oma laste puhul järgima peaks: tervislik toitumine, vee joomine, hammaste pesemine kaks korda päevas korraga kaks minutit, toidukordade vahel vähemalt kolmetunnise pausi pidamine ning regulaarsed käigud hambaarsti juurde.