Kuigi suur suvi andis endast märku, olime jäänud perega linna kudema – abi­kaasal oli jalgpalli MM. Kuna loodus ikkagi kutsus, otsustasin minna lastega Aegviidu kanti Kõrvemaale matkama. Olin ainus täiskasvanu laste­kambaga, kelle moodustasid: Saskia (sel ajal 15aastane), Mattis (11) ja Villem (7); lisaks kutsusin kaasa Aegviidu-­sõprade poja Ekke-Tõnni (siis 13). Minu “suur plaan” oli teha ühe ööbmisega matk ja delegeerida lastele nii palju vastutust kui võimalik.

Oleme perega telgis ööbinud laste imikueast saati, kuid alati vedanud kraami autoga laagrikohta. Seekord unistasin matkast, kus päeva jooksul liigume ööbimis­kohta kondijõul. Seni oli ikka keegi kolmest lapsest olnud liiga väike, et läbida pikemaid vahemaid koos varustusega. Nüüd valisin 15kilomeetrise marsruudi ja laagrikoha, mis on RMK metsaraja ja supluskõlbliku järve ääres. Lisaks tahtsin, et taustal toimiks turva­süsteem ehk vajadusel saaksin abi. Valisin alguskohaks Sportlandi Kõrvemaa talu Aegviidu külje all, sest sealt saab rentida varustust. Lisaks olid nad vajaduse korral valmis meile öösel appi tulema.

Aegviitu on mitmest linnast mugav ligipääs. Meie läheme autoga, aga saaks hästi ka rongiga nii Tallinnast kui Tartust, enda rattad kaasas. Meie rentisime seekord fat-bike’id, mis on küll ägedad, aga kallid.

Kõrvemaa talu sobis meile ka sellepärast, et nad rendivad jalgrattaga järelveetavat lastekäru, kus meie 7aastane tüüp sai istuda toolis ja kaasa vändata. Villu küll väga armastab rattasõitu, kuid matka kaasa teha poleks suutnud. Tagantjärele vaadates vedas ta luuslanki ka, aga mina olen enda üle uhke, sest sain järelkäru vedamisega kenasti hakkama. Mäest alla suhisedes polnud probleemi ning üles rügades hõikasin: “Vänta nüüd, Villu!” Sama tegin siis, kui sumasime liivas, mida Kõrvemaa maastikul on samuti palju. Üksjagu kogunes neid kordi, mil palusin Villul järelkärult maha tulla, et komboratast mäest üles lükata, samas kui 11aastane Mattis ja 15aastane Saskia meist vabalt mööda vuhisesid.

Varustus

Meil oli vaja rentida muudki varustust, näiteks osa magamismatte on aja jooksul kaduma läinud ja mitmel kotil lukud katki. Üheks matkaks uut varustust ei tahaks osta, sestap tundus mõistlik need üheks ööks rentida. Tahtsime laenutada ka mõned seljakotid, et suuremad lapsed osa oma kraamist seljas kannaksid, kuid enne tasub laenutusest küsida, kuidas neil seljakottidega on. Õnneks on rendi­ratta järelkärus tavaari jaoks koht olemas.

Lisaks laenutusvõimalusele ja heale infrastruktuurile on Kõrvemaal üks pluss veel: kuna nõukogude ajal paiknes seal Vene sõjaväe polügoon, siis polnud seal 40 aastat ka inimasustust ja pole tänaseni. On aga korralikud RMK laagriplatsid ja soojaveelised raba­järved koos ujumiseks sobivate liivaste sisenemiskohtadega. Ning suvistel nädalavahetustel pargivad oma autosid kruusateede ääres marjulised-seenelised, kellelt abi küsida.