Kehtib üldreegel, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks selle summa arvutamise alused. Lapsele saab ülalpidamist anda vahetult (tasudes ülalpidamiskulusid, näiteks eluasemekulud, riided, toit) või elatist makstes. Tavaliselt tasub lahus elav vanem lapse elatist perioodiliste maksetena lapsega koos elavale vanemale.

Elatist võib tasuda vabatahtlikult kas suulise kokkuleppe, kirjaliku lepingu või notariaalse kokkuleppe alusel. Juhul, kui elatist vabatahtlikult ei maksta, mõistab kohus selle välja kohtulahendi alusel.

Sundtäitmine

Elatise tasumise viisidest on sundtäidetav (elatise kättesaamine kohtutäituri vahendusel) vaid selline notariaalne kokkulepe, millele on lisatud kohustatud isiku nõusolek alluda kohesele sund­täitmisele, ning samuti kohtuotsus. Juhul, kui elatist maksma kohustatud isik ei ole notariaalse lepinguga andnud nõusolekut kohesele sundtäitmisele alluda, pole võimalik selle alusel kohtutäituri poole pöörduda ning ette tuleb võtta kohtutee.

Elatise suuruse muutmine

Laste kasvatamisel võib tekkida vajadus muuta elatise suurust. Kui elatis on määratud kohtulikult, on võimalik uue hagiga maksete suurust ja tähtaegu muuta. Kui aga elatis on kokku lepitud kohtuväliselt notariaalse kokkuleppega (mis sisaldab ka sundtäitmise klauslit), on muutmine keerulisem ja pikaajalisem. Kui vanemad ei jõua nüüd üksmeelele, tuleb kokkulepet muuta soovijal pöörduda kohtusse.

Seadus ütleb, et pärast kohtuotsuse jõustumist on poolel õigus uue hagiga nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist juhul, kui viimaseid mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud. Uued asjaolud, mis on hagi esitamise aluseks, peavad olema tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.