“Mida! See pole võimalik, et datlites nii palju suhkrut on!” hüüatab Luca (8) riiuli ees, kus toiduainete juures on läbipaistvad suhkru­tükkidega topsid, mis näitavad toidu suhkrusisaldust. Kõrval skaneerib Kevin (10) üht hommiku­helveste pakikest ja vangutab pead: “Ei-ei, enam ma seda küll ei söö!” Suhkrukogused, mis laste pilkude ees mustvalgel näha, on hirmuäratavalt suured. “Ainus, mis siit menüüsse edasi jääb, on nüüd vist pistaatsiapähklid,” arvab Kevin oma lemmikmaiuse kotikest silmitsedes.

Vahepeal vaatame ära lühifilmid rasvumisest ja nälgimisest, mille järel läheb Kevin kohe seinalt uurima, kuidas pakenditelt välja lugeda toiduainete koostist ja mida sellest arvata. “Kas sa teadsid, et Pepsi-Cola on oluliselt suhkru­rikkam kui Coca-Cola?” küsib ta pärast mõningast uuri­mist ja lisab tähtsalt: “Mida eespool on suhkur koostisaine­te nimekirjas, seda rohkem seda toiduaines on.”

Näituse üks korraldajaid, külastusjuht Taavi Kuri tõdeb, et ega me poes riiulite vahel liikudes neid koostisainete silte ju kuigi täpselt ei loe, aga peaks küll. “Ilmselt jääks nii mõnigi kaup ostukorvi panemata,” lisab ta. Lähtuda tuleks sellest, et kui juba kahtled, jäta pigem ostmata.

Laste eriliseks lemmikuks kujuneb mäng puute­tundlikul ekraanil, kus saab oma lemmiktoiduaineid menüüsse lisades vaadata, kui tervislik su päevamenüü­ on: mida on liiast, mida puudu. “Selline äpp võiks telefonis olla, ma kohe jälgiks, kas olen täna piisavalt valku tarbinud,” ütleb Kevin.

“Mis te arvate, kas loomad ka magusat armastavad?” küsib Taavi.