Juba koolieelikutel esineb unevõlga, mille võib kirjutada nutiseadmete ja väheliikuva elustiili arvele. Hea Une Keskuse unenõustaja Kene Verniku sõnul veedab Ameerikas tehtud uuringute kohaselt tavaline 9–10aastane laps 5–7 tundi ööpäevas ekraanide ees ning tõenäoliselt valitseb sama olukord ka Eestis. Praeguste laste unetundide keskmine arv on seitse, ometi vajavad 3–5aastased lapsed 11–13 tundi, 5–12aastased 9–11 tundi ning 12–18aastased 9–10 tundi katkematut und.

Unepuudus on ohtlik

Kene Verniku sõnul on see väga halb harjumus hilisõhtul nutiseadmeid kasutada. Näiteks saadetakse laps kella üheksast või kümnest oma tuppa magama, aga ei kontrollita, kas ta ka tõesti puhkama heidab. „Sageli asuvad lapsed vargsi teki all hoopis nutiseadmega mänge mängima või tšättima,“ toob Vernik näite. Voodis lehitsetav tahvelarvuti või mobiil toimivad ent salakavalalt – nad ei võta endale ainult netis surfamisele kuluvat puhkamisaega, vaid sinine ekraanivalgus saadab ajule signaali, justkui oleks alles päev ning organismil pole veel vaja hakata unehormooni tootma. Nutitelefonist või telerist filmi või multifilmi vaatamine ergutab omakorda aju. Nõnda ei tule uni veel tükk aega isegi pärast helendava ekraani sulgemist.

Kes magab vähem, kaalub rohkem…

Pideva unevõla tõttu võivad koolilastel välja kujuneda meeleolu- ja käitumishäired, hüperaktiivsus, jonni ajamine ja tujukus. Hinded halvenevad, langeb tähelepanu- ja keskendumisvõime, kannatavad mälu ja reaktsioonikiirus, väheneb loomingulisus, ilmnevad või süvenevad konfliktid vanematega. Tekib krooniline väsimus, käegalöömistunne, loidus, soov sagedasti midagi magusat või soolast näksida ning ülekaalulisus. Viimastel aastakümnetel on tehtud mitmeid uuringuid, mis tõestavad, et ööpäevas kuus või vähem tundi magavad inimesed kalduvad kauem magajatest enam tüsedusele. Eriti teravalt tuleb uneaja ja kehakaalu vaheline seos esile laste ja noorte puhul – need, kes magavad vähem, on sageli ülekaalulised.