Seni hambatehnikalaborit juhtinud Peeter Rääbis (42) naasis 2004. aastal Brasiilia-reisilt ning otsustas oma tuleviku sealse rannalinnaga siduda. Spontaanselt ostis ta interneti teel leitud maja Ubatuba Félixi rannas ning seadis end seal sisse.

Brasiilia mõjutas Peetrit ametit vahetama. Tema majast sai vähehaaval koht, kus pakuti kodumajutust, ja turismist sissetulekuallikas – Ubatuba asub São Paulo ja Rio de Janeiro vahel, mõlemalt poolt on sinna lihtne minna. “Mis see turism muud ongi kui suhtlus, tutvused ja administreerimine,” leidis mees uues töös oma eelmisest ametist kasu. Tänu rannarahvaga suhtlemisele jäi portugali keel nagu iseenesest külge. Paar aastat hiljem tegi ta juba kohalikus raamatukogus endale lugejakaardi. Raamatukogu juhataja, läti juurtega vanaproua väitel oli Peeter tema suurim lugeja. “Peale seda, kui lugema hakkasin, läks asi mõnusaks,” muheleb mees. “Mida rohkem suudad­ suhelda, seda paremini inimesed sinusse suhtuvad.”

Kolm ja pool aastat tagasi Eestis olles tutvus Peeter Kärdiga (31). Naine oli naasnud just Austinist Texasest, kus viibis rahvusvahelise ärijuhtimise ja marketingi praktikal. “Peetri seiklus­himu, elujanu ja huumor võtsid mu jalust nõrgaks,” tunnistab Kärt. Nüüdseks on paaril juba kaks last: kahene Jaan Martin ja peagi aastaseks saav Karl Ian. Koduaias kasvavad apelsinid ja banaanid, poisid hullavad igal võimalusel basseinis. Rand on lastele lasteaia eest – seal on palju ruumi mängida ja sinna viiakse põnne omavahel suhtlema. Ubatubalased vaatavad laste järele ühiselt. “Istume lastega teiste keskel, käime ujumas ja ajame tööasju, suhtleme,” kirjeldab Kärt.

Brasiilia pered on väga kokkuhoidvad ning kuigi emad on neis kõige tähtsamal kohal, on isadki lastega lähedased. Ka Peeter istub oma poistega pargis nagu teisedki papad. “Moraalitunne on väikestes kohtades väga tugev, kuritegevust Ubatubas peaaegu polegi,” räägib ta. “Reeglid lastele on samuti päris tugevad. Ühiskond ei aktsepteeri, kui noored joovad või suitsetavad või kui laste juuresolekul suitsetatakse või juuakse. Sellega kaasneb halvakspanu ja häbi ning kes vahele jääb, on sujo – portugali keeles must.”