1. Kokkulepped peres. Kokkulepped on vaja sõlmida varem, mitte siis, kui kriis on käes. Kokkulepped peaksid olema sõnastatud positiivses võtmes ja neid võiks olla 3–6, vastavalt laste vanusele.

2. Vanemate järjepidevus. Kui sa oma lapselt kokkuleppe täitmist ootad, pead olema ka ise järjepidev. Ei saa nii, et täna vaatad mööda, kui üks laps teiselt mänguasja käest rebib, ja homme sekkud. See tekitab lastes vaid segadust.

3. Iseseisvuse kasvatamine. Lapsi tuleb toetada ja suunata läbi positiivsuse, mitte suruda alla nende tundeid või õpetada allaandmist.

4. Enesekindlus. Lapsele tuleb juba väiksest peale seletada piire, millal enda eest seista, kuid selgitada erinevust enda eest seismise ja teisele haiget tegemise vahel. Ka enda eest seistes peab käituma ikka sõbralikult, mitte teisele haiget teha, sh sõnadega.