Tänapäeva lapsed ja noored kasvavad üles muutlikumas ja mitmekesisemas infoväljas kui varasemad põlvkonnad. Nad puutuvad palju rohkem kokku meid ümbritsevate etniliste, usuliste, kultuuriliste ja sooliste erinevustega. Lisaks vaimsete ja füüsiliste erivajadustega. Aina enam kerkib esile küsimus, kuidas suunata lapsi multikultuurses, erinevate väärtushinnangutega maailmas ning kuidas aidata neil mõista ja toime tulla erisustega.

Vastus seisneb empaatiavõimes – oskuses võtta iga inimest ja olukorda sellisena, nagu see on. Proovides hukkamõistmise asemel mõista, teisisõnu sallida. Kuid miks on see meile vajalik?

Tolerantsus avab ühiskonnas rohkem uksi ning on oluline nii töö- kui hariduselus, inimsuhetes, reisimisel ja huvitegevustes, luues põneva, positiivse ja tasakaalus eluviisi. Sallivus mõjutab eranditult kõigi elu. Eeskätt juhtudel, kui kogeme selle puudust – sallimatust ja vähest empaatiavõimet, mis viivad tavaliselt kiusamise ja konfliktsete olukordadeni.

Kuigi kiusamisvaba kooli vallas on toimunud suur edasiminek, on Eestis endiselt probleem tõsine. Keskmiselt 20% Eesti kooliõpilastest on viimasel ajal kogenud kooli- ja pisut üle veerandi internetis küberkiusamist. Mida saab lapsevanem ära teha, et aidata lastes arendada empaatiat ja sallivust, suunata neid targalt üha multikultuursemas maailmas ning seista kiusamisele vastu?