Kerlin Miklasel (29) on kaks last: Devin Jordan (11) oli üheksa-aastane, kui perre saabus pesamuna Aaron (2).

Kerlin oli Devini sündides väga noor ja väikese vanusevahega lapsi ta ei soovinud. “Lasteaiaõpetaja töö ja õpingud võtsid minult palju aega ja energiat ning andsid samas võimaluse kokku puutuda paljude võõraste lastega, nii et vahepeal arvasin, et jäängi ühe lapse emaks,” sõnab ta. Kui Kerlin leidis enda kõrvale uue kaaslase Vaido (40), otsustas paar aga peagi, et peres on ruumi veel ühele lapsele.

Kohe raseduse algusest püüdis Kerlin ka Devinit kõigesse väike­vennaga seotusse kaasata, näiteks võttis ta kaasa beebiasju ostma ning lubas valikutes osaleda. Ema usub, et see andis Devinile kindlus­tunde: ta ei jää pereasjadest kõrvale. Samas möönab Kerlin, et Devin sai pärast beebi sündi ikkagi vähem ema tähelepanu – neil polnud enam võimalik nii palju kahekesi ujumas, kinos ja bowling’us käia.

Et Devin oli juba koolipoiss, langes aga beebi sünd mõneti kokku ajaga, kui poiss pidigi hakkama iseseisvuma. Nii ei arva Kerlin, et ta oleks seda kurvalt üle elanud. Pigem tundis ema ise aeg-ajalt vanema poja seltsist puudust.

Valus mälestus

Nüüd, kui pesamuna Aaron on juba suurem ja asjalikum, püüab Kerlin taas mõlema pojaga võimalikult palju aega veeta. Peretegevusi plaanib ta nii, et lapsed saaksid tihti koos olla, et nende side kujuneks tugevaks. Ometi on naine veendunud, et selle sideme loomise juurde ei pea kuuluma väikevenna järele vaatamine ja tema eest hoolitsemine.

“Ma ei leia, et suuremad õed-vennad peaksid väiksemaid valvama või nende hoidjad olema. Kui Devin avaldaks ise soovi jääda näiteks Aaroniga koju, kuni ma poes käin, siis võib-olla jätaksin nad kahekesi, ent kuna ta pole palunud, pole ma talle seda kohustust pannud,” selgitab Kerlin.

Naine sõnab, et tema kindla veendumuse taga võib olla ka isiklik lapsepõlvekogemus, kui ta pidi endast vaid neli aastat nooremat venda aina valvama. “Lõpuks ei sallinud ma oma väikest venda peaaegu üldse, kuna tema pärast pidin ise osaliselt lapsepõlvest loobuma. Täis­kasvanuna muidugi mõistsin, et vend ei olnud selles süüdi.”

Kerlin usub, et just tänu sellele, et Devinil pole kunagi olnud kohustust Aaroniga tegelda, on vendadel tekkinud hea klapp ja nad mängivad meeleldi koos. Aaron kutsub suuremat venda autorada ehitama või klotse laduma. Väga harva juhtub, et Devin keeldub. Aga kui keeldub, siis nii ongi ja keegi ei sunni teda.

“Muidugi oleks Aaronit vahel lihtsam vennaga koju jätta, kuid leian, et alati pole kergem tee parim,” selgitab Kerlin. “Nii käin pea kõikjal koos väiksema lapsega. Aega ja energiat kulub rohkem, ent eks ma pidin sellega arvestama, kui teise lapse sain. Devini sündides pälvis tema kogu mu aja, käigud ja tähelepanu ning nüüd on Aaroni kord.”