“No mõelge siis ise, miks Hispaanias ei toimu migratsioonirahutusi! Kõiki elanikke koheldakse pereliikmetena ja kellelgi pole tahtmist mässata,” ütleb Helen.

Pool aastat tagasi tehtud kolimisotsust Helen ja Toomas ei kahetse. “Helen tuli ettepanekuga lagedale ja mina ütlesin kohe jah!” muheleb Toomas.

Tegelikult oli kõik juhuste kokkulangemine. Nimelt otsustas Tenerifel asuva Eesti reisibüroo Tenerife Kompass asutaja ja eestvedaja Olavi Antons, et võtab pärast kümmet aastat elu võõrsil oma ränduritest kassid ning kolib tagasi Eestisse rahu ja vaikust nautima. Nii asus ta otsima, kes tema asemel reisi­bürood juhatada võiks. Samal ajal oli Eestis aja­kirjaniku ja teletoimetajana töötanud Helen (47) läbi põlemas ning tundis puudust rõõmsameelsest elustiilist, mida ta oli seitse aastat Mandri-­Hispaanias elades kogenud. Ka Toomasele (46) oli kahe ja poole aastaga, mis nad vahepeal Heleniga Eestis olid, hall argipäev pettumuse valmistanud. Nii juhtus, et kutset reisi­korraldus Tenerifel oma õlule võtta ei pidanud neile kaks korda esitama.

Vanem tütar Bianka (23) jäi Sevillasse, kus ta õpib lavakunstikoolis näitlejaks. Poeg Jens (27) elab Eestis ja kavandab pulmi. Ema-isaga läks Tenerifele kaasa sportlasest Agnetha (13). Tõsi, tüdruk polnud kolimisest algul vaimustatud: võrk­pallifännist Agnetha kahtles, kas saarel saab korralikult treenida. Lisaks jäid sõbrad Eestisse. Vanemad usuvad siiski, et tütar harjub. “Tegelikult on hispaanlased just meeskonnaspordis tugevamad kui individuaalaladel,” räägib Helen, “ning kohalikega sõbraks saada on kergem, kui arvata võiks.”

Agnetha, kel varasemast Hispaania-elust keel suus, lisab, et õpetajad ja õpilased on koolis väga sõbralikud, aga lärmakad. “Tegin tunnis Eesti kohta esitluse – kõik plaksutasid ja hakkasid tantsima, kui Nublu mängima panin. Neile nii meeldis! Eesti kooliga võrreldes on õpe, ka keeleõpe, leebe. Näiteks õpib meil terve kamp hiinlasi, kes on siiani praktiliselt umbkeelsed,” imestab ta.

Reisil eestlastele lapsehoidjaks

Vulkaanisaar Tenerife, Kanaari saartest suurim, ja uus töö on Helenile-Tomile meeltmööda. Nad korraldavad ekskursioone ja matku, annavad nõu ning aitavad Tenerifel puhkavaid eestimaalasi igal muul moel. Reede pärastlõunati kogunevad kohalikud ja seal puhkavad eestlased nende reisibüroo rõdule, et veinikoolis tarkusi koguda ja suhelda. Helen teeb giidina vähemalt korra nädalas saaretuuri. Ka Agnetha on kaasatud: tema aitab korraldada igareedest kohtumist ning pakub lahkelt lapsehoidu vanematele, kes paariks tunniks jalutama või restorani minna soovivad – talle nimelt mudilased väga meeldivad.