Ongi käes see oodatud ja vahest ka pisut peljatud kuu – detsember! Pole need ju ainult lapsed, kes igatsevad päkapikke, lund, imesid... Mulle meeldivad jõulud just seepärast, et kõik inimesed püüavad siis teha rohkem head. Muidugi tahame, et lapsedki käituksid sel ajal eriti kukupailt. Olen aga väga nõus Ulvi looga (lk 40), et lapsi päkapikkude mittetuleku ja kingitustest ilmajätuga ähvardada pole kuigi rahu­meelne ega nüüdisaegne distsiplineerimisviis. Eriti kui me nad ise üleliigse magusaga “hulluks” ajame.

Mari kirjutab kommiloos (lk 80), et maiustuste liigtarbimine mõjutab tõesti laste käitumist ja tervist suurel määral. Null­tolerants magusa suhtes pole üle paariaastaste puhul vajalik ja on ehk pisut silmakirjalikki, kui ise laste uneajal tahvli šokolaadi kinni pistad. Küll olen laste tervise huvides võtnud aega, et uurida poes pakendeid, ja jätnud riiulitele kõik maiustused, mis sisaldavad asovärve E102–E155. Olen lähtunud põhi­mõttest: mida pikem koostisainete nimekiri, seda tõenäolisemalt on maius täis tarbetuid või lausa kahjulikke lisaaineid.

Kas sina pistad ka laste uneajal tahvli šokolaadi nahka?

Tundsin end ära Birgiti ülestunnistuses (lk 20), et tal on raske lastega istuda ja mängida, kui ümberringi laiutab tohutu segadus. Olgugi et kõrvus kumisevad kõik need kenad laused nagu “headel emadel on segamini toad ja õnnelikud lapsed”. Leidsin mitu head nippi Elini loost (lk 86), kuidas saada toad korda. Lõputus võitluses pudi ja puruga osutus minu päästjaks varstolmuimeja ja lahingus üleliigsete asjadega KonMari meetod. Küsi endalt: kas see asi teeb mind õnnelikuks? Kui vastus on ei, siis – head aega!

Asi, mida ma jõulukuul pelgan, on liiga suur pidude ja koosviibimiste kontsentratsioon mõne nädala jooksul. Kaire kolumnist “Kuidas taltsutada jõulustressi?” (lk 69) leidsin lihtsa ja geniaalse soovituse mõelda: kuhu sa tegelikult minna tahad ja kellega koos olla?

Selles numbris on äärmiselt valus lugu pereema Katrini võitlusest raske haigusega (lk 32). Jõulud on märkamise ja aitamise aeg, kui leierdatult see ka ei kõlaks. Mullu annetasime poegadega nõu pidades nende viiest suurest kommipakist kaks lastele, kes muidu ehk jõuludel suud magusaks ei saakski. Seda kingitust tehes olid poisid sama rõõmsad kui ise kommipakke vastu võttes. Tänavu tõmbame asjade kinkimisele veidi pidurit. Vähemalt kolmandiku kirevatesse pakkidesse mähitud asjadele mõeldud rahast annetan seekord vähiravifondile ja Katrinile. Nagu ütleb Katrin: k õ i k muu on tegelikult tähtsusetu – peale laste ja perega koos olemise.

Kingime üksteisele rohkem aega ja vähem asju!

Seekordsest eriajakirjast leiad ajatelje, kus kirjas kõik, mida pead teadma alates lapsepuhkusele jäämisest ja lõpetades uuesti tööleminekuga. Fookuses põhjalik ülevaade abi­vahenditest, et beebiga mugavalt väljas käia: kandevahendid, moekad imetamis­riided, känguru­emmede joped. Kuidas tulla toime beebit kiusavate koolikutega? Tee oma pank – rinnapiimapank! Lisaks palju teisi vajalikke teemasid.

Pere ja Kodu kutsub sind 9. detsembril kell 15 kinno Artis vaatama uut Eesti filmi “Eia jõulud Tondikakul”. See on seiklusrikas film 10aastasest linnatüdrukust Eiast, kelle plaanid võtavad ootamatu pöörde, kui ta viiakse talvevaheajaks Lõuna-Eesti tallu ürgse looduse keskele. Kohapeal ootavad üllatused! Piletiinfo lehel www.perejakodu.ee/kino.