Tehnikavidinate areng võib minevikule mõeldes tekitada üleolekutunnet – mis elukvaliteet see toona küll oli! Inimesed ei saanud liikuma, ei olnud välismaailmaga kontaktis, rügasid kogu aeg rasket tööd teha. Ja siis tulevad jõulud, mis paradoksaalsel moel peegeldavad meie praeguse elu viletsust.

Vanadel eestlastel olid põllutööd detsemb­riks ammu lõppenud ja ega väljas suurt midagi teha saanud. Kuna elektrit polnud, sundis looduse rütm ka sisetöödes rahulikumale tempole. Pühadeks valmistuti traditsiooniliste tegevustega, mis ühtlasi lõid tava­pärasest erilisema meeleolu ja hingestatuse.

Mis aga ennustab meile jõulude tulekut praegu? Kommertslik jõulutrall, mille algus nihkub iga aastaga üha varasemaks. Varsti pole ütlus, et pärast jaanipäeva hakkame jõuludeks valmistuma, kaugeltki nali. Ammu juba on kirjakast üle ujutatud reklaamidega, mida kõike pühadeks veel parema hinnaga osta. Sinu virtuaalne postkast kubiseb lapsevanemate vahelisest kirjavahetusest, mille vallandas küsimus: mida me õpetajale kingime?

Plahvatusohtlike olukordade tõenäosus kasvab. Näiteks ei jõua te üksmeelele kingituses või sellele kuluvas summas; keegi tunneb end mõnest kirjareast solvatuna, astub mängust välja ja teeb demonstratiivselt eraldi kingituse; algab lõputuna näiv e-sõnelus, millest sa paratamatult osa saad – tahad sa seda või mitte. Kui peres on rohkem lapsi ja nad käivad veel ka huvikoolides, võta need stsenaariumid ruutu või kuupi.

Peolt peole tormates

Mida rohkem lapsi ja huviringe, seda rohkem pidusid, ja kui sa ei julge või ei taha või ei suuda valikuid langetada, siis jooksedki nagu orav rattas ühelt ürituselt teisele. Mõistagi teed sa seda oma laste pärast, et nad ikka aru saaksid, kui olulised nad on. Initsiatiiv iseenesest on kiiduväärt, aga kui paljud vanemad päriselt seal lastele kaasa elavad?

Kui sa just ei jookse, titt puusal, järgmisele peole või ei püüa taltsutada jonnivat kahe­aastast, kelle mõõt on ammu täis (oh mis rõõm kõigile!), oled sa tõenäoliselt ninapidi ekraanis. Vähemalt korra laste jõulupeo jooksul ikka oma FBs ajajoont skrollid, isegi teadmata, mida sa sealt otsid või mis vajadus sind ajendab veel oma tööpostkasti kontrollima. Justkui oleks sealt kunagi häid sõnumeid tulnud!