Täpselt nii mõtles ka Võrus elav Mari Koort (36), Mia Joanna (12) ja Ron Johani (8) ema. “Eelkõige käisid mul peast läbi olukorrad, kus ma mõne õnnetuse tagajärjel enam mõnda aega tööl käia ei saaks,” tunnistab Mari. Kuigi nad mõlemad abikaasa Reioga (36) töötavad, satuksid nad majanduslikult keerulisse olu­korda, kui ühe sissetulek ootamatult väheneks või kaoks. “Sõidan töö tõttu väga palju autoga, seega on ka risk liiklusõnnetusse sattuda täiesti olemas,” põhjendab ta. Mõte, kuidas toime tulla, kui midagi juhtub, tekitas pidevat eba­kindlust, kuni Mari otsustas eelmise aasta alguses teha elukindlustuse, mis sisaldab ka hüvitist töö­võime kaotuse ja kriitilise haiguse puhuks.

Õnnetus justkui hüüdis tulles, sest täiesti ootamatult oli perel kindlustuslepingust kasu juba suvel. Püüdes poja sünnipäevalillede eluiga pikendada ja nüsides neid noaga lühemaks, libises nuga Mari käes nii õnnetult, et lõikas näppu sügava haava, mis vajas era­korralise meditsiini osakonnas lausa kuut õmblust. “Kohe pärast õnnetust mulle ei meenunudki, et ka sellised traumad võiksid kuuluda elukindlustuse alla. Alles hiljem torkas pähe, et tegu on olukorraga, mil peaks töövõimetuslehega mõnda aega kodus taastuma, mistõttu meie pere sisse­tulek väheneks,” selgitab naine.

Mari esitas kindlustusseltsile avalduse ja ei läinudki kaua, kui hüvitis ta pangakontole jõudis. Naisel oli kindlustuslepingust kasu eriti seetõttu, et ta oli just ühest töökohast lahkunud, kuid uues kohas polnud veel alustanud, nii et sissetulekut tal tol hetkel polnudki. “Igakuine kindlustusmakse on muidugi lisakohustus, aga tänu sellele ei pea ma vähemalt muretsema laste ja pere pärast. Isegi kui ma mitte kunagi ei pea – ja loodetavasti ei pea! – enam hüvitist taotlema, olen ikka õnnelik – minuga ei ole siis ju midagi juhtunud,” on Mari süda rahul.

Elu- või õnnetusjuhtumi­-kindlustus?

ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuht Dekla Uusma soovitab elukindlustusele mõelda siis, kui võtad pangalaenu või perre sünnib beebi. “Lapse sünniga kaasneb vastutus lapse käekäigu eest. Siis on hea aeg kaaluda, kuidas pere finantsriske maandada.” Laiendatud ERGO elukindlustus korvab sisse­tulekut ka juhul, kui inimest tabab raske haigus või õnnetus.

Compensa Life’i müügi- ja kliendihaldusjuht Merle Kollom soovitab selgeks teha, mis vahe on elu- ja õnnetusjuhtumikindlustusel. Tihti kiputakse neid kaht sassi ajama. “Elukindlustuse puhul maksab kindlustus hüvitist inimese surma korral olenemata sellest, mis seda põhjustas – oli see õnnetusjuhtum või haigus. Õnnetusjuhtumikindlustus tähendab, et hüvitist saab ainult siis, kui surm saabub õnnetusjuhtumi tagajärjel – inimene hukkub avariis, ­tulekahjus või upub.”

Kollom rõhutab, et nii elu- kui ka õnnetusjuhtumikindlustuse korral on tegu põhilepinguga, mis hõlmab ainult surmajuhtumikaitset. Kui põhileping aitab lähedasi, siis lisakaitse on mõeldud selleks, et inimene ise toime tuleks. Nii on õnnetusjuhtumikindlustusse võimalik lisada kindlustus ajutise töövõimetuse eest, hüvitis õnnetusjuhtumite, näiteks kukkumise, põletuse, sisselõikamise (sh sae, kirve või muruniidukiga) või avarii puhuks, hüvitis püsiva puude tekke või töövõime täieliku kaotuse korral.

Elukindlustus­lepingusse saab peale õnnetusjuhtumikaitse lisada veel kriitiliste ehk väga raskete haiguste ja puuduva töövõime kaitse. “Kriitilised haigused on näiteks infarkt, insult, pahaloomulised kasvajad, Alzheimeri tõbi ja raske põletus,” selgitab Uusma. “Võiks ju arvata, et tõved kimbutavad vanemaid inimesi, kuid meie statistika näitab kahjuks, et seda lepingut läheb vaja üha noorematel. Harvad pole juhud, kus maksame hüvitist 30–35aastastele.”