“Kui kaheksa kuud pärast sünnitust zumba-trenni läksin, siis juba esimeste kokku-harki hüpete ajal tundsin, et kui ma seda veel kord teen, siis kuivade pükstega ma siit ei lahku,” meenutab Marteni (3) ema ­Merle ­Martinson (34) naerdes oma esimest sünnitus­järgset trenni, mis ootamatutel asjaoludel pooleli jäi.

“Äkkaevastuse peale mul küll püksid märjaks ei läinud, aga kui pissihäda peale tuli, pidin kohe tualetti saama. Ja kui lapsel midagi maha pudenes ja mul seda tõsta tuli, tundsin juba poole kükitamise pealt, et pean kõik oma lihased nii kinni pressima, kui vähegi suudan, muidu on rida taga,” muigab Merle ja põhjendab: “Korra sünnitanuna on mu tupelihased juba natuke kannatada saanud. Kahjuks ei tulnud beebi kõrvalt meelde neid ka igapäevaselt treenida. Nii see häda tekkiski.”

Sama olukorraga seisis silmitsi Paulo (2) ema Katri Ristal (44). “Pärast teist last läks meelest ära, et peaksin tupelihaste harjutusi tegema. Kui siis äkki avastasin end enne tervisejooksu poest Tena Lady sidemeid ostmas, sain aru, et asi on ikka päris jama.”

Uriinipidamatus on äsjasünnitanud naistel sage probleem.

Naistel sage häda

Uriinipidamatuse sümptomitega puutub uuringute järgi kokku iga kolmas naine, vahendab netileht kuivaks.ee. Naistel toetab põit ja kuse­juha lihaste kiht, mida kutsutakse vaagnapõhjalihasteks ja mis toetavad kusejuha sulgurit. Kui need lihased nõrgenevad ja nende elastsus väheneb, võivad ka kõige tavalisemad toimingud, nagu näiteks köhimine, uriinilekke põhjustada.

Vaagnapõhjalihased võivad venida ja nõrgeneda rasedusega. Nende olukord halveneb ülekaalu ja menopausi korral.

Vaatamata sellele, et tegu on laialt levinud vaevusega, julgevad vähesed teemat puudutada või oma murele leevendust otsida. Probleemi eiramine elukvaliteeti aga paremaks ei tee.

Eestis uudne masin

“Mina õpin homöopaadiks ja kuulun naiste kogukonda, kus otsitakse üheskoos keha toetavaid lahendusi. Kui kuulsin, et mitmed meie grupi liikmed tellivad endale välismaalt tupe toonust tõstvaid aparaate, ei osanud ma sellest algul midagi arvata,” tunnistab Merle.

Väikese Marteni ema Merle märkas tupelihaste treenimise tulemusi juba paari nädala möödudes, näiteks ei pidanud ta pärast kino enam paaniliselt tualetti otsima. Foto: Annela Samuel

Kui aga esimene ring naisi oli aparaadid kätte saanud ja positiivseid kommentaare tulema hakkas, võttis ta nõuks ka ise tooner ära proovida. Seda igapäevaselt kasutades – kord päevas 20 minutit – andsid esimesed tulemused endast märku kahe nädalaga.

“Märkasin näiteks, et pärast kino- seanssi ei peagi enam pikas tualetisabas seisma, vaid võin rahulikult trolliga koju sõita. Varem pidanuksin samas olukorras paluma end järje­korras ette lasta,” tunnistab ta.

Naised teadmatuses

“Inimese keha on nagu anum, millel on põhi all. Selle põhja moodustavad vaagnapõhjalihased, mis hoiavad sisemisi organeid, esmajoones emakat, altpoolt välja valgumast,” kirjeldab tantra­massaaži terapeut ja jooga­õpetaja Katri piltlikult vaagna­põhjalihaste ülesannet.

“Pärast sünnitust soovitatakse naistel teha vaagnapõhjalihaste harjutusi. Ent paljud naised ei teagi, kus need lihased asuvad või kuidas neid treenida,” on Katri oma koolitustel kogenud.

“Kui inimene on olnud rase, tal on ülekaal või seljataga mõni operatsioon ning vaagnapõhja­lihased on lõtvunud, siis ta sageli ka ei tunneta neid ega suuda tahtlikult liigutada. Pealegi pole paljudel naistel lapse kõrvalt aega või oskusi harjutusi teha,” lisab ta. “Siis tulebki appi tupelihaste toonuse tõstmise aparaat, mis annab naisele esmase tunnetuse ja kontrolli nende lihaste üle.”

Treeni ja lõdvesta!

Katri ise on kasutanud Inglismaal toodetud toonerit, mis nüüd on müügil ka Eestis ja saanud maakeeli nimeks viibrik. “Viibrik on meditsiiniliselt testitud ning vaagnapõhja­lihaste tunnetama õppimiseks ja uriinipidamatuse kiirabiks üks tõhusamaid vahendeid,” kinnitab Katri, kes ka ise nüüd juba muretult tantsib, lapsega batuudil hüppab ja metsajooksu teeb.

Foto: Annela Samuel

Aparaadi kasutamine on mugav ja diskreetne. Paned lapse magama ja selle asemel, et tormata koristama või pesu pesema, võtad paarkümmend minutit endale. Vajadusel määrid tooneri sondi libestiga ja lükkad selle õrnalt tuppe, lülitad tooneril sisse ühe neljast programmist, valid endale sobiva intensiivsuse skaalal 1–99 ning lased sondil oma vaagnapõhjalihaseid õrnade elektrooniliste impulssidega tugevamaks stimuleerida, ise samal ajal diivanil pikutades, raamatut lugedes või netis surfates.

“Kindlasti tuleb pärast aparaadi kasutamist ja tupelihaste harjutusi teha ka lõdvestusharjutusi,” rõhutab Katri. “Vastasel juhul lähevad lihased ületoonusesse ja tulemus on loodetule vastupidine.”

Aparaadiga võiks algul treenida järjepanu 4–5 nädalat, 20 minutit päevas. Esimesed muutused ilmnevad tavaliselt 3–4 nädala pärast. “Aparaadi abil hakkab naine tunnetama uusi lihaskihte, ka selliseid, millest ta varem teadlik polnud,” teab Katri ja soovitab: “Kui tunnetus juba käes, on lihtne jätkata treenimist tupekuulide või jadeiitmuna abil.” Nagu kogu kehaga, pole ka tupelihastega nii, et ühest treeningkuurist aitab ka ülejäänud eluks. Tupelihased vajavad sarnaselt kõhu- ja tuharalihastega järjepidevat trenni.

Tore lisaboonus

Lisaks sellele, et tupelihaste treenimine päästab uriinipidamatusest, on sel teinegi hea omadus – kasvab seksuaalne tundlikkus.

Lisaks sellele, et tupe­lihaste treenimine päästab piinlikest hetkedest, on sel veel teinegi boonus – seksuaalse tundlikkuse kasv.

“Kui vaagnapõhjalihased on pärast sünnitust lõdvad ja emotsionaalne foon pole ka kiita, võib tupp ehk tantra keeli yoni tundetuks muutuda,” märgib Katri, kel vahetult pärast tooneri nädalast kasutamist tekkisid toreda üllatusena öösiti iseeneslikud orgasmid, mis kestsid nädala.

Ka Merlele tuli tooneri lisaboonus, seksuaalse tundlikkuse kasv, üllatusena. “Toonerit kasutanud naised alguses sellest üldse ei rääkinud,” naerab ta.

Uriinipidamatus kuulub kahe eriarsti – uroloogi ja günekoloogi – töövaldkonda. Tihti ei oska naised günekoloogile seda muret kurta, kuigi vaevused on olemas. Kui ka arst ei küsi, võib probleem jääda lahenduseta.

Kusepidamatus pärast sünnitust võib olla ajutine probleem. Rinnaga toitmise ajal on naise organismis östrogeeni vähe ja tupe seisukord sarnaneb menopausi-aegse olukorraga. Ent kaebus võib jääda püsima ka pärast rinnaga toitmist, eriti neil, kel on olnud suuremakaalulised lapsed või kes on pidanud elu jooksul raskusi tõstma.

Tupetooneriga ma ise kokku puutunud pole. Küll olen tupe toonuse tõstmiseks oma patsientidele soovitanud apteegis ja sekspoodides müügil olevaid eri raskusega kuule, mida tuppe asetada.

Tugev vaagnapõhi on naisele väga oluline ning harjutustest on mitmekülgset kasu. Kegeli nime järgi tuntud harjutuste tegemiseks tuleb istuda või seista sirge seljaga, jalad kindlalt maas. Siis pinguldada tupe ja anuse ümber olevaid lihaseid. Pinguldades hingata sügavalt sisse ja lõdvestades rahulikult välja.

Nagu iga teinegi trenn, on vaagnalihaste harjutused tulemuslikud alles siis, kui teha neid püsivalt ja terve elu. Et lihased oleks pingul ja ka juba vaevustega naisel piss peaks, tuleks päevas teha ligi 300 sellist harjutust. Hästi aitavad ka jooga või pilates, kus tugevdatakse vaagnapõhja- ja kõhulihaseid.

Vaagnapõhjalihaste harjutustest on palju abi ka neile, kel on probleeme vahekorraga: kes ei erutu piisavalt või ei jõua orgasmini. Lihaste treening parandab genitaalide verevarustust ja tõstab tundlikkust. Leidmaks tupe treenimiseks parimat viisi, tasubki katsetada ja meetodeid kombineerida. Tähtis on, et naine end oma kehas võimalikult õnnelikuna tunneks.

Pärast laenutatud aparaadi kuuajalist kasutamiskuuri oli aga tulemus käes. “Hakkasin õhtuti selliseid orgasme saama, et ehmusin ära,” naerab Merle. Mehele näis kaasa muutumine meeltmööda ja naiste-päevaks sai Merle temalt kingiks isikliku tooneri.

“Seksuaalelu on minu ja abikaasa jaoks nüüd hoopis mõnusam,” poetab naine. “Erinevalt varasemast on nii, et kui nüüd oma lihaseid pingutan, siis mees reaalselt tunneb seda. Olen muutunud ühtaegu tugevaks ja tundlikuks.”

Nagu vagiina, nõnda vaim

Joogaõpetajast Katri selgitab: “Vaagna­põhjalihaste seisukord mõjutab naise füüsilist tervist ja läbi selle ka emotsionaalset. Tantras öeldakse, et yoni ehk tupp on naise teine süda. See on väga oluline osa naise kehast – siin kannad sa uut elu, siin on peidus kõige võimsamad tunded, nii positiivsed kui kahjuks ka negatiivsed. See võib tunduda üllatav, kuid vaagnapõhjalihaste seisukorrast ja oskusest neid kasutada sõltub naise elus väga palju.”

Merle lisab: “See on tõesti suurepärane tunne, kui võid vabalt naerda, aevastada, tantsida ja lapsele kartmatult järele lipata. Kirglikust voodielust rääkimata...”

rasedus
südamerütmi häired
emakavähk
epilepsia
vaskspiraal

Lisainfot Eestis müüdava tooneri kohta leiad FB lehelt Viibrik ja netilehelt minaolenginaine.ee.

Luksemburgis elav ja seal sünnitanud eestlanna Eva ütleb, et nägi vaagnapõhjalihaste treenimise aparaati esmakordselt ­pärast esimest rasedust.

“Luksemburgis saadab günekoloog naised pärast sünnitust füsioterapeudi juurde, kes kontrollib vaagnapõhjalihaseid ning aitab neid taas vormi saada, ennetamaks uriinipidamatust ja muid hädasid,” räägib naine ja kirjeldab oma viit pooletunnist tupelihaste trenni.

“Füsioterapeut näitas mulle tooneri sondi (meenutab seda, millega raseduse algul ultraheli tehakse), pani sellele libestit ja lükkas sisse. Siis pani tööle spetsiaalse ekraani, millel olev pilt nägi välja nagu kehva graafikaga arvutimäng, ja lasi mul vaagnapõhjalihaseid kokku surudes ekraanil liikuvaid päikesi püüda,” muheleb ta. “Olin ka enne kodus harjutusi teinud (eestikeelse raamatu “Rasedus, sünnitus, vastsündinu” järgi) ja selgus, et väga edukalt.”

Prantsusmaal elav Liina ütleb, et seal on vaagnapõhjalihaste trenn kaks kuud pärast sünnitust naistele kohustuslik ja üks väheseid asju, mille haigekassa kinni maksab. “Vahel tehakse seda masinaga (kus masin mõõdab, kuidas naine oma tuppe liigutada jaksab), kuid enamasti manuaalselt ehk ämmaemand paneb sõrmed sisse ning juhendab, kust ja kuidas pingutada. Seansil tuleb käia 10 korda, kaks korda nädalas ja pool tundi korraga. Tegin selle ka ise läbi ja see oli väga tõhus.”